
HUNDIRÜNDED SAAREMAAL: Punased ringid on 10 kilomeetri raadius ümber murdmiskoha, mida nimetatakse hundiründeohtlikuks piirkonnaks.
Homme kl 18 toimub Kuressaares keskkonnaameti saalis Tallinna tn 22 loodusõhtu “Aasta loom – hunt”. Külas on zooloog Peep Männil.
Loodame, et loodusõhtu toob selgust ka paljudesse kaksipidi mõistmistesse ja hämamistesse huntide teemal. Paraku tahavad inimesed ka Saare maakonnas elada ja töötada. Kasvatada lambaid ja karjatada neid loopealsetel ja niitudel, et need alad säiliksid ka tulevastele põlvedele.
Viimase kahe aasta jooksul toimunu on tekitanud kahtlust, kas võitlust huntide eest ei peeta mitte huupi, üldse aru andmata, kui palju nad Eesti majandusele kahju ning karjakasvatajatele lisakoormust ja stressi tekitavad. Pole olemas ka statistikat, kui paljud on sellise kiskjate surve tõttu karjakasvatusest loobunud ja kui paljud pole selle tõttu alustanudki ning kui palju loomi (nii lambaid kui ka lihaveiseid) on selle tõttu jäänud välisturule (ekspordiks) müümata.
Ka sel jahihooajal jäi Saaremaal plaanitud kaheksast hundist küttimata neli! Möödunud aasta hundiründed Saaremaal on näha juuresolevalt kaardilt.
Punased ringid on 10 kilomeetri raadius ümber murdmiskoha, mida nimetatakse hundiründeohtlikuks piirkonnaks. Neis piirkondades oleks vaja enne karjatusperioodi algust rakendada ennetusmeetmeid. Keskkonnaamet soovitab loomapidajatele kiskjakahjude vähendamiseks rajada vähemalt 1,2 m kõrgusi ja 5 elektrikarjuse traadiga (esimene kuni 20 cm maapinnast) aedasid.
Lisaks korralikule tarale aitab kiskjakahjusid vähendada karjaste ja karjavalvekoerte kasutamine, kariloomade ööseks lauta jätmine või korralikku öötarandikku ajamine, karjamaade vahetamine jt meetmed. Sajaprotsendilist garantiid rünnete eest ei anna aga ka võimsaim aed ega karjavalvekoerad.
Mis saab Saaremaal lambakasvatusest? Mina plaanin seda küsida hundiaasta loodusõhtul Peep Männililt, kes on zooloog, keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja. Männil on aastast 2002 tegelenud suurkiskjate seire ja uuringute ning kaitse ja ohjeldamise korraldamisega. Viimastel aastatel on huviorbiidis olnud hunt, kellest ta lausa luuletusi kirjutab ja laulab.
Loodusõhtul saame vahest kuulda, kuidas läheb hundil Eestis ja mujal Euroopas ning miks on hunt nii vastuoluline loom, kes pälvib ühtede austust ja teiste vihkamist.
Kaido Eigo
lambakasvataja
Ligi kuuendik kogu Eestis 2011 murtud lammastest murti Saaremaal, samas elas seal vaid umbes kolmekümnendik meie huntidest. Saaremaal on lammaste asustustihedus Eesti maakondadest kõrgeim, samuti ei ole seal varasema huntide puudumise tõttu rakendatud selliseid karja kaitsemeetmeid, nagu mandril. Hundi (nagu ka teiste suurkiskjate) kahjustused kompenseeritakse riigi poolt, millest tekib hundi kaitsmisele hind. Selle järgi läks üks hunt riigile aastal 2011 maksma Saaremaal umbes 5 korda rohkem, kui mandri- Eestis. Samas on asurkonna säilitamise seisukohalt mandri-Eestis elava hundi väärtus märgatavalt suurem ja seda seetõttu, et Saaremaa on isoleeritud ning isendite vaba liikumine saare-mandri vahel olulisel määral takistatud. Seetõttu on nii looduskaitselisest kui ka majanduslikust seisukohast mõistlik mitte hoida hundi pesakonda (lambaid murdvaid hunte) Saaremaal ning olemasolevad piiratud rahalised ressursid kasutada mandri-Eestis kahjustuste kompenseerimiseks ja ennetamiseks.
Ainult soovituste jagamisest ei piisa, tegutsema peab!
Kui arsaadavalt on Peep seda mõtet selgitanud otsustajatele?
Kutsuks üles selle artikli kommentaariumis esitada juba küsimusi Peep Männilile ja mõtetute kommentaaridega mitte solkida!
Keegi männil on üks elukauge kusihänd.
Minu seisukoht on juba varasest lapsepõlvest, kui külainimesed olid uhked, et Saaremaa tehti hundivabaks. Ja muide, sama oluline on teha SAAREMAA metsseavabaks. Las Viidumäel teevad oma reservaate, aga mitte ei pea selleks olema kogu Saaremaa.
SAAREMAA HUNDI-JA METSSEAVABAKS.
Ja ONGI KOGU LUGU. POLE MÕTET AEGA JA ENERGIAT KULUTADA MINGILE TOTRUSELE.
kas sa Kaido aru ei saa, et meri on sageli jääs ja loomad tulevad ja lähevad
Teeks Saaremaa Olev Aida-vabaks.
mida võidad
zooloog, kes oma uurimisobjekti ära armub, kirjutab neist luuletusi ja laulab neile, pole enam tõsiseltvõetav. Huvitav, kui kaua on see juba kestnud?
miks ei saa veisekasvataja taodelda hundikindlaaia ehituseks kompensatsiooni?
Minu teada kütiti möödunt kevade kaks hunti, veisekarjade ründelt!
Kuule Kaido, oled ikka naiivne.
Need loodusõhtud on punkarist hundiuurija promo oma plaadi müügiks, mille müük vaatamata sellele Saaremaal kesiseks jäi.
Kuulake ja vaadake: http://www.youtube.com/watch?v=JksbroBCwXA