Mis saab lambakasvatusest? (8)

Mis saab lambakasvatusest

HUNDIRÜNDED SAAREMAAL: Punased ringid on 10 kilomeetri raadius ümber murdmiskoha, mida nimetatakse hundiründeohtlikuks piirkonnaks.

Homme kl 18 toimub Kuressaares keskkonnaameti saalis Tallinna tn 22 loodusõhtu “Aasta loom – hunt”. Külas on zooloog Peep Männil.

Loodame, et loodusõhtu toob selgust ka paljudesse kaksipidi mõistmistesse ja hämamistesse huntide teemal. Paraku tahavad inimesed ka Saare maakonnas elada ja töötada. Kasvatada lambaid ja karjatada neid loopealsetel ja niitudel, et need alad säiliksid ka tulevastele põlvedele.

Viimase kahe aasta jooksul toimunu on tekitanud kahtlust, kas võitlust huntide eest ei peeta mitte huupi, üldse aru andmata, kui palju nad Eesti majandusele kahju ning karjakasvatajatele lisakoormust ja stressi tekitavad. Pole olemas ka statistikat, kui paljud on sellise kiskjate surve tõttu karjakasvatusest loobunud ja kui paljud pole selle tõttu alustanudki ning kui palju loomi (nii lambaid kui ka lihaveiseid) on selle tõttu jäänud välisturule (ekspordiks) müümata.

Ka sel jahihooajal jäi Saaremaal plaanitud kaheksast hundist küttimata neli! Möödunud aasta hundiründed Saaremaal on näha juuresolevalt kaardilt.

Punased ringid on 10 kilomeetri raadius ümber murdmiskoha, mida nimetatakse hundiründeohtlikuks piirkonnaks. Neis piirkondades oleks vaja enne karjatusperioodi algust rakendada ennetusmeetmeid. Keskkonnaamet soovitab loomapidajatele kiskjakahjude vähendamiseks rajada vähemalt 1,2 m kõrgusi ja 5 elektrikarjuse traadiga (esimene kuni 20 cm maapinnast) aedasid.

Lisaks korralikule tarale aitab kiskjakahjusid vähendada karjaste ja karjavalvekoerte kasutamine, kariloomade ööseks lauta jätmine või korralikku öötarandikku ajamine, karjamaade vahetamine jt meetmed. Sajaprotsendilist garantiid rünnete eest ei anna aga ka võimsaim aed ega karjavalvekoerad.

Mis saab Saaremaal lambakasvatusest? Mina plaanin seda küsida hundiaasta loodusõhtul Peep Männililt, kes on zooloog, keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja. Männil on aastast 2002 tegelenud suurkiskjate seire ja uuringute ning kaitse ja ohjeldamise korraldamisega. Viimastel aastatel on huviorbiidis olnud hunt, kellest ta lausa luuletusi kirjutab ja laulab.

Loodusõhtul saame vahest kuulda, kuidas läheb hundil Eestis ja mujal Euroopas ning miks on hunt nii vastuoluline loom, kes pälvib ühtede austust ja teiste vihkamist.

Kaido Eigo
lambakasvataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 904 korda, sh täna 1)