Saaremaa eelmise sajandi halduslike muutuste keerises (1)

Saaremaa eelmise sajandi halduslike muutuste keerises

RAJOONIKESKUS: Orissaare aastal 1955. Esiplaanil rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee hoone. Hiljem tuntud kui Orissaare Sanatoorse Internaatkooli hoone. Foto: Saaremaa muuseum

Praegu, mil käib elav arutelu halduskorralduse üle, on paslik vaadata ajas tagasi eelmise sajandi teise poolde, kui praeguse Saare maakonna halduskorraldus läbis mitmeid muutusi.

Nõukogudeaegsest halduskorraldusest saab rääkima hakata juba ajast, mil viimane ilmasõda alles käis. Pikaks veninud Sõrve lahingute ajal 1944. aasta sügisel asus Kuressaare linna komandantuur eesotsas polkovnik Vassili Külaotsaga praeguse Saare maavalitsuse majas apteegi peal, sissekäiguga Raekoja tänavalt. Seal kohandati paar tuba kohaliku tsiviilvõimu tarbeks.

Viinalembene mees Narvast

See polnud rahva valitud töörahva saadikute nõukogu, vaid tsentraalse, ülalt alla tegutseva kommunistliku partei sõelutud ja määratud inimesed, kelle ülesanne oli täita partei plaane ja tahet. Rahvas võis lugeda loosungit “Partei ja Stalin – see oleme meie”.

Maavalitsuse majast määras Saare maakonna TSN täitevkomitee esimees, muhulane Jüri Kipper valdadesse võimu taastama inimesed, keda partei usaldas. Saaremaa maakonna parteikomitee esimeseks sekretäriks oli saadetud Sõrve rindelt 921. polgust poliitjuht Boriss Berzin, Narvas valgekaartlase pojana sündinud ja Kohtla-Järvel 1940.–1941. aastal poliitilise karastuse saanud viinalembene mees. 1947. aastal vabastati ta parteitöölt isa päritolu varjamise eest.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 345 korda, sh täna 1)