Veevärgi ülalpidamine ähvardab jääda omavalitsuste õlule (30)

Veevärgi ülalpidamine ähvardab jääda omavalitsuste õlule

LOODAB, ET HIND EI TÕUSE: Annika Lätt ütleb, et lastega perede jaoks on veehind juba praegu liiga kõrge. Kui see veel tõusma peaks, tuleb veekasutust piirama hakata. Foto: Sander Ilvest

Veemajanduse infrastruktuuri ülalpidamiseks on aastas vaja kuni 300 000 eurot, mis tähendab, et linnapiirkonnas tuleks teenuse hinda tõsta 50 protsenti ja maal ca 200 protsenti.

Aktsionäridele saadetud pöördumises selgitab veefirma, et Ühtekuuluvusfondi toetusega aastatel 2008–2010 rajatud veemajanduse infrastruktuuris jõuab lähiaastatel kätte esimeste asendusinvesteeringute paratamatu laine, mis igal aastal nõuab seadmete ja töömasinate väljavahetamiseks umbes 200 000–300 000 eurot. Tarbijatelt laekuv teenuse tasu katab investeeringuvajadusest Kuressaares kaks kolmandikku ja maaomavalitsustes pelgalt kolmandiku.

Pöördumisest ilmneb, et ettevõtet on lähitulevikus võimalik üleval pidada aktsionäride ehk 13 valla ja Kuressaare linna rahaga. Sisuliselt näeks asi välja nõnda: AS Kuressaare Veevärk esitab kohalikele omavalitsustele (KOV) igal sügisel arve ja omavalitsused otsustavad, kuidas nad vajaliku summa kokku saavad.

Mingis ulatuses tähendaks see tarbija jaoks hinnatõusu, mingis osas tuleks omavalitsusel raha välja käia eelarvest. Just KOV-ide eelarveist tuleks maksta suurem summa, sest valitsuse määrusega on sätestatud, et veeteenusele ei tohi pere sissetulekutest kuluda üle nelja protsendi.

Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep ütles, et temal on AS-i Kuressaare Veevärk pöördumises sisalduvate ettepanekute kohta mitmeid eriarvamusi ning mõni mõte jääb seal praegu ka arusaamatuks. Mõtlep märkis, et veeettevõte tahab omavalitsustele panna liiga suurt koormat.

“Kui vallad peavad hakkama iga liigutust kinni maksma, siis tundub, et sellel ettevõttel ei ole üldse enam efektiivse majandamise ideed,” sõnas Leisi vallavanem. “Teeme, mis tahame ja küsime raha vallalt – selline huvitav situatsioon, et ei peagi enam efektiivselt majandama.”

Mõtlepa sõnul tekitas küsimusi, kust on võetud pöördumises mainitud asendusinvesteeringute iga-aastane maht kuni 300 000 eurot. Näiteks Leisi valla ühisveevärgis on viimase viie aasta jooksul suurim asendamisega seotud kulu olnud sagedusmuunduri väljavahetamine, mis maksis üle 400 euro.

“Kuni 300 000 eurot aastas on natukene utoopiline soov,” arvas vallavanem. “Võib-olla nad tõesti näevad ette, et oleks vaja enne avariid juba kõik asjad välja vahetada, aga see on meie praeguse arengutaseme juures liiga suur luksus,” lisas ta.

Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Aivar Sõrm selgitas, et pöördumine aktsionäride poole oli ajendatud muu hulgas soovist otsida koos lahendusi, mis tagaksid normaalsed veeteenused maakonnas ka tulevikus.

Sõrm tõdes, et abikorras tehtud suured investeeringud koos karmistuvate keskkonnanõuetega on kaasa toonud veemajanduse ekspluatatsioonikulude hüppelise tõusu.

Aivar Sõrm selgitas, et oludes, kus ettevõte on suuteline ka mõistliku majandamise korral mõjutama vaid kasinasti kolmandikku oma kuludest, tuleb säästuettevõtmistes sein ette. “Ka see, et täna on veevärgis kaks inimest vähem kui jõulude ajal ja jaanipäeval veel kolm vähem, ei muuda paraku oluliselt meie majandamise lõpptulemit.”

Kõrvuti jooksva majandamisega on vaatamata infra-struktuuri uudsusele veekaod ja sajuvete lisandumine maakonna paljudes kohtades Aivar Sõrme sõnul nii suured, et nõuavad edasilükkamatut erakordset sekkumist ja kulutusi. Lõpmatuseni ei ole ka võimalik eirata asendusinvesteeringuid kuluvate seadmete ning vanade lekkivate ja lausroostes torustike väljavahetamiseks.

“Kolmandal aastatuhandel on ehk pentsik niimoodi väljenduda, kuid tundub, et mentaliteet veeteenuste osutamise ulatuse ja hinnataseme osas pärineb ajastust, kus bensiiniliiter maksis kolm kopikat ning elekter ja vesi tulid kätte praktiliselt tasuta,” ütles veefirma juht. Praeguses taustsüsteemis on Sõrme sõnul võimalik isetasuvast, mõistlike hindadega veemajandusest rääkida vaid linnade puhul.

Väiksemate asumite korral kerkib paratamatult küsimus: kes maksab? “Kogu valdkonna probleemide akumuleeruvat mahtu ei kannata inimlikult ega ka juriidiliselt veeretada hindu tõstes tarbijate õlule, siinkohal saavad edasiviivaid otsuseid – olgu need siis millised tahes – teha ainult omanikud.”

Veevärgi nõukogu esimees, Kuressaare abilinnapea Kalle Koov nentis, et pöördumises väljapakutud ettepanekud on vastuseks mullusel aktsionäride korralisel koosolekul ettevõtte juhtkonna jaoks püstitatud ülesandele valmistada aktsionäride lepingule ette täiendus, mis tagaks veefirma jätkusuutliku majandamise.

“Oleme iga konkreetse omanikomavalitsuse kohta koostanud majandusanalüüsi ning juhtinud omanike tähelepanu pikemas perspektiivis kuhjuvatele probleemidele,” kinnitas Koov.

Eelkõige puudutab analüüs Koovi sõnul omavalitsuste võimekust teha uusi ja/või asendusinvesteeringuid, aga ka majandustegevusest tekkiva kahjumi katmist neis valdades, kus kehtivad veetariifid igapäevakulusid ei kata.

Koovi hinnangul ei ole hinnatõus ainus ja möödapääsmatu lahendus, mistap pole õige sellega ka tarbijaid hirmutada. “Kui selline on aga omanike otsus, siis – mis parata!” lisas Koov.

Kertu Kalmus, Ain Lember

Tarbijad: vesi on praegugi liiga kallis

Aktsionäridele saadetud pöördumises tõdetakse, et vajalike investeeringute võimaldamiseks tulevikus tuleks veeteenuse hinnataset tõsta linnapiirkonnas 50% ja keskmiselt 200% maapiirkonna omavalitsustes. Ehkki hinnatõus ei jääks vähemalt suuremas ulatuses ilmselt tarbijate kanda, ei rõõmusta võimalik hinnatõus neid sellegipoolest.

“Ega see hinnatõus rõõmsaks küll tee,” tõdes Kaalis väikeses kahekorruselises silikaattellistest kortermajas elav Jaan Sepp. “Kui see hind tõesti 200 protsenti tõuseb, on see ikka liiga palju. Juba praegu maksame vee- ja kanalisatsioonikandi eest tublisti üle kolme euro.”

Sepa sõnul tõusis vee hind tublisti juba siis, kui Kuressaare Veevärk keskuse veemajanduse oma hallata võttis.

Veidi eemal, teise kortermaja ees lapsekäruga jalutanud Annika Lätt arvas, et veehind on juba praegu liiga kõrge – koos kanalisatsiooniga 3 eurot 34 senti kuupmeeter. “Ja kahe lapsega peres läheb vett ikka korralikult – 7–8 kanti kuus,” nentis ta, lisades, et ju tuleb siis hakata vähem vett kasutama.

Monika Puutsa

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 610 korda, sh täna 1)