Kui lasteaeda tulid lillad karud…

Kui lasteaeda tulid lillad karud...

ARMAS KARUKE: Pargi lasteaia vanemõpetaja Kai Jürlau, Miina Sink, Melissa Sisas ja Helen Prei kallistavad oma mõmmikut sageli. Foto: Sander Ilvest

Lillad karud tulid meie Pargi lasteaeda aasta tagasi, olles osalised kiusamisvastases ennetustegevuses. Aastaga on lapsed muutunud hoolivamaks ja tahavad teisi aidata, nad on aktiivsed arutlejad ja lahenduste pakkujad.

Karudel on tähtis koht Taani metoodikal põhineval projektil “Kiusamisest vaba lasteaed”, milles osalevad 3–8-aastased lapsed, lasteaiaõpetajad, lapsevanemad ja teised lapsele olulised inimesed. Tegemist on kiusamisvastase ennetustegevusega lasteaias.

Lasteaia õppekavades on olemas väärtuskasvatusega seotud teemad. Kuid see nn lillade karude projekt annab lisaks metoodikale ka vastavad metoodilised vahendid kiusamise süsteemseks ennetamiseks.

Rühma õpetajad ja õpetaja abi töötavad ühtse meeskonnana, pannes karud elama.

Iga laps saab endale väikese lilla karu. Õpetaja Suur Karu selgitab esimesi tõdesid. Edasi tulevad igapäevased tegemised koos karude ja väärtusmõistetega nagu austus,   hoolivus, julgus ja sallivus. Kõik need tõed saavad selgeks mängides ja karude koosolekutel arutades.

Tähelepanu on lastevahelistel suhetel ja probleemide varasel märkamisel. Õpetajad teavad, millele tähelepanu pöörata, et tunda ära kiusamist. Lastega räägitakse ja arutatakse käitumisprobleeme. Oluline on, et iga laps oskaks märgata, kui kaaslast kiusatakse, ja julgeks sekkuda. Hea sõber ja kaaslane on lapsele väga tähtis. Tekib arusaam, kuidas sõpra leida ja kuidas oma kaaslastega käituda.

Kes on sõber karu?

Siinkohal laste arvamusi sõber karust.

Karu on armas. Karule saab pai teha. Karu on mulle tore sõber. Kui karudel on hea, siis on lastel hea ja siis hakkab õpetajatel ka hea. Karu on mu lemmiksõber ja saan iga kord ta juures käia. Mul on hea lilla karu. Suur karu Joosep on mu väikse karu sõber. Minu karu nimi on Mimmi. Karule räägin oma rõõme ja muresid. Mul on temaga hea. Karu võtan koju kaasa, kui haigeks jään. Karu ootab mind lasteaias, hea on lasteaeda tulla.

Lisaks karudele toetub projekt olulistele põhiväärtustele, mida arutatakse koos lastega.

Siinkohal laste arvamused väärtuste kohta:

Julgus: julgen rääkida, mis südames vaevab; julgen üksi olla; julgen vabandust paluda; julgen sõpra aidata; kaitsen sõpra; julgen õpetajale rääkida, kui räägitakse kellegi kohta halba.

Sallivus: olen sõbralik, muidu suhted muutuvad halvaks; olen kõigiga sõbralik; sõbra võtan alati mängu; aitan teisi; kallistan; oskan oodata.

Austus: austan teise lapse soove; austan teiste perekombeid; arvestan teise lapse mänguideega.

Hoolivus: aitan; lohutan; armastan; kui hoian käest kinni; südame headus, perekond, hea tunne, ei naera sõbra üle; ära ütle teistele seda, mida sa ei taha, et sulle öeldakse.

Täiskasvanu ülesanne on jääda endale kindlaks ja seada piirid ning reageerida, nähes lapsi teiste piire rikkumas. Tuleb suhtuda jaatavalt ja hoolivalt rühma kõigisse lastesse, olla kõigi hea sõber, võtta omaks mitmekesisus, austada teiste erinevusi ja kombeid.

Tuleb hoolida lapse muredest ja olla lapse jaoks alati olemas.

Kuna täiskasvanud ise ei pruugi alati kõike märgata, tuleb neil õpetada lapsi erinevates situatsioonides õigesti käituma. Lastele tuleb selgitada, et kiusamisest õpetajale rääkimine ei ole pealekaebamine, vaid ülekohtu märkamine ja takistamine.

Lapsi õpetatakse õigesti käituma kiusamissituatsioonis. Selleks saab kasutada rollimänge, mitmesugustele vahejuhtumitele lahenduste otsimist jms. Üks võimalus olukordi lahendada on karude koosolek, milles osaleb kogu rühm. Koosolekul arutatakse nii planeeritud teemasid kui ka neid, mis vajavad kohe tähelepanu.

Arutlusteemad saarlusest “Kättemaksukontorini”

Toon mõned näited, mida on meie karude koosolekutel arutatud: saarlane olla on uhke ja hää; rumala mänguga kaasaminek; head lapsed kasvavad vitsata; kuidas omada sõpra; küünistamine; sõbra nime põhjuseta kirjutamine teistele vaatamiseks; sülitamine; sosistamine; “Kättemaksukontori” vaatamine (selle sarja vaatamisest tingitud negatiivne mäng); mänguasjade jagamine ja korrastamine.

Mida arvavad lapsed karude koosolekutest? Näiteks seda, et: on väga toredad jutud; saab kõike arutada; vaja õpetajale õige vastus öelda; ei tohi teisi lüüa; kui sõbrale halvasti ütled, see solvab teda ja ta tunneb oma südames valu; kui sõber on kurb, siis olen ka kurb; karule räägin saladusi; karule räägin oma rõõmud ja mured; teemapildid meeldivad, räägime asjadest; hoian ilusasti oma karu süles; meeldib, et karud on karvased; räägime, et teist last ei tohi lüüa; õpime hea olemist; õpime õiget käitumist; kõige rohkem meeldib massaaž.

Praeguseks lapsed juba märkavad, millal tuleb karude koosolek kokku kutsuda. Kui probleemi on märgatud, on vaja kohe arutada ja leida lahendusi. Paljud lahendused tulevad arutelu käigus.

Õpetajad kasutavad oma igapäevatöös palju vestlusi, lastekirjandust ja mänge.

Mis on muutunud õpetaja suhtumises? Õpetajad vastasid nii:

märkan ja teadvustan rohkem kiusamiskäitumist; olen hakanud rohkem lapsi kiitma konkreetsete tegude eest; on kergendustunne ja rõõm, et on olemas nii head vahendid ja metoodika, mis aitab hoida järjepidevust; olen enesekindlam ja tean, millal sekkuda, kui märkan kiusamist; olen hakanud rohkem mõtlema enda ja oma pere väärtustele; oluline on õpetajate omavaheline kogemuste vahetamine ja praktiliste oskuste jagamine kiusamise ennetamistegevuses; võimalus vahetada põnevaid õppemänge ja soovitada kirjandust jne.

Mida on projekt andnud lapsevanematele? Vanemad toetavad projekti “Kiusamisest vaba lasteaed”. On tekkinud huvi ja soov saada sellest projektist rohkem teada. Vanemad loodavad, et sirgub sõbralikum ja kaaslasi märkav põlvkond. Samuti on nad vastanud järgmist: meeldib, et kiusamise teemaga tegeletakse; tekib oskus aidata, julgustada ja toetada last tema tegemistes ja suhtlemisel teiste lastega; tähtis on, et vanem kuulaks ära lapse mured ja rõõmud, et vanemal oleks lapse jaoks aega; laps ei taju, kuidas tema käitumine kaaslasi mõjutab, püüame kodus selgitada; ollakse sallivamad, märgates erinevusi – erinevate rahvuste esindajaid, prillikandjaid, tüsedaid jne.

Selles projektis osalejaina soovitame lapsevanemaile: julgustage oma lapsi mängima rühma erinevate lastega; ärge rääkige negatiivselt teistest lastest lasteaias või nende vanematest; julgustage oma last kaitsma sõpru, kes pole võimelised end ise kaitsma; olge avatud ja positiivne, kui teised vanemad räägivad oma laste probleemidest.

Sallivusest, erinevustest ja tunnetest peab lapsega rääkima iga päev, nii lasteaias kui ka kodus. See loob lapsele kindlustunde ja oskuse käituda, mis aitab toime tulla sotsiaalsete suhetega koolis. Head käitumist on vaja õppida, mida varem, seda parem.

Riina Saar
Kuressaare Pargi lasteaia direktor

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 949 korda, sh täna 1)