Märtsikuu oli tavalisest külmem

Külm ilm ja pikka aega maad katnud lumi on selle aasta märtsikuu ja kogu talve tõstnud Eesti ilmarekordite raamatus üsna kõrgele.

Pikaajaliste vaatluste alusel kujunenud keskmisest temperatuurist oli temperatuur tänavu märtsis tublisti madalam. Kui normtemperatuur on Vilsandil –0,2 ja Sõrves –0,4, siis sel aastal olid termomeetrinäidud Vilsandil
–3,1 ja Sõrves –3,7 kraadi. Viimati oli nii külm 2005. ja 2006. aastal. Kõige külmem märts on Saaremaal olnud 1942. aastal, kui Sõrves oli –8,9 kraadi külma.

Keskmisest kõvasti kauem on maas püsinud ka lumi. EMHI andmetel on sel aastal olnud kaks lumikattega perioodi. Kokku on lumega päevi olnud 124. Kaks perioodi seepärast, et EMHI andmetel oli jaanuaris periood, mil lumega oli kaetud vähem kui pool nähtavast ümbrusest.

Pikaaegsema lumikattega perioodid jäävad eelmise sajandi keskpaika. Kõige pikemalt püsiv lumikate oli Vilsandil 1956/57. aasta talvel, mil lumi oli maas 137 päeva ehk siis kauem kui neli ja pool kuud. Toona hakkas lumikate sulama alles aprillis. Uue-Lõvel oli püsiv lumikate kõige kauem maas 1965/66. aasta talvel – 138 päeva.

Teadlased ei näe nii külmas märtsikuus midagi erilist. TTÜ meresüsteemide instituudi professori Sirje Keevalliku sõnul on märtsi külmade ilmade põhjus see, et üks kõrgrõhkkond jäi meie kohale pidama ja Atlandilt tulevad soojemad madalrõhkkonnad pole veel suutnud seda paigast nihutada.

Samas ei tähenda Keevalliku sõnul trend seda, et kogu aeg toimub muutus ühes suunas – mõne aasta keskmine temperatuur võib olla 3–4 kraadi soojem, kui oli eelmisel aastal, ja järgmisel aastal jälle samavõrra külmem.

“Trend on keskmine vaevumärgatav muutumine, mis näitab ainult seda, mis oli, aga mitte seda, mis tuleb. Näiteks on teada, et pika aja jooksul on aastane lumepäevade arv kahanenud. Kui selle järgi ennustada, millal on Eesti territoorium lumevaba, siis tahaks seda trendi ka ajas tagasi pikendada ja küsida, millal oli Eestis lumi maas aastaringselt,” rääkis Keevallik.

Kui vaadata kaugemale minevikku, siis oli Keevalliku sõnul 20. sajandi keskel märtsi viimane nädal koolivaheaeg, mil olid parimad karged suusailmad. “Vahepeal tundus, et see kõik on jäänud ajalukku, ent nüüd on näha jälle teistsuguseid märke,” nentis ta.