SIGADEL VABA VOLI: Torgu meestel ei lasta oma maadel jahti pidada (18)

SIGADEL VABA VOLI Torgu meestel ei lasta oma maadel jahti pidada

Foto: Raul Vinni

Torgu kandi jahimehed on üle kümne aasta pandud taas olukorda, kus neil on käest libisemas õigus oma maade peal jahti pidada. Isegi mitte käest libisemas, vaid kehtiv jahiseadus ei näegi ette võimalust, et kohalikud mehed saaksid omaenda maadel jahil käia. Neil on vaid õigus oma õuel metssigade üles songitud maad siluda, samal ajal kui jahiturismi korraldaja paneb tasku kümneid tuhandeid eurosid.

Torgu jahipiirkonna kasutusõigus on seadusega sama hästi kui põlistatud jahiturismiga tegelevale OÜ-le Vesimetsa, mille eesotsas on Saaremaa üks tuntumaid jäägreid – Valeri Litvinov. Just tema ettevõttele andis keskkonnaamet (KKA) 10 aastat tagasi ainuõiguse Torgu jahipiirkonnas tegutseda.
Suur raha

Sõrve jahimehed läksid sellise otsuse peale kohtusse õigust nõudma. Vaidlus läks toona üsna tuliseks. Litvinov süüdistas Torgu mehi liigses viinalembuses ja salaküttimises. Torgu mehed omakorda oma jahiseltsi endist juhti Litvinovit neile ärategemises. KKA otsust nähti põhiseaduse rikkumisena ja ametnikke süüdistati Litvinoviga kokkumängus. Kohtuskäik oli sõrulaste jaoks asjatu. Õigust nad ei saanud. Omadel maadel jahipidamisest tuli suu puhtaks pühkida ja vähemalt oma kodukohas võisid nad püssi pigem iluasjana  seinal hoida.

Kasutusõiguse kehtivus oli ja on 10 aastat, mis tiksub täis selle aasta juuni viimasel päeval.

Kuigi Torgu mehed olid lootusrikkad, et neid lastakse oma maadel tulevikus taas ise otsustada, asjad nii libedalt ei lähe. Hirm järgmiseks paarikümneks aastaks taas ilma loata jääda on vanad haavad lahti kiskunud ning vaidlus KKA-ga taas üleval. Nimelt on Litvinov esitanud õiguse pikendamiseks järgmiseks 10 aastaks.

Torgu jahimehi koondava MTÜ Jahiselts Sõrve juhatuse liige Nalmond Meri ütleb keerutamata välja, et Litvinovile antud ja pikendamist ootav jahipiirkonna kasutusõigus ei ole kooskõlas normaalse jahikorralduse põhimõtetega. Pigem võimaldab see eirata kohalikke probleeme ja suurendada ulukiarvukust ärilistel eesmärkidel.

“Valeri Litvinovi tegevus või tegevusetus on ajendatud äriühingu põhikirjalisest kohustusest –teenida raha ja kasumit,” väidab Meri, sihtides sellega asjaolu, et enamasti on jahipiirkondade kasutusõiguse saanud piirkonna maaomanikest koosnevad jahiseltsid – MTÜ-d, kelle eesmärk ei ole raha teenida. Meri jutt ei ole tõepoolest laest võetud. OÜ Vesimetsa majandusaasta aruanded näitavad, et kasum, mis saadakse jahilubade müügist, jahi korraldamisest, trofeede ja lihasaaduste müügist, ulatub selles äris kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

 

Sigade vägiteod

Ulukikahjustused on Sõrves igapäevane nähtus. Metslooma nägemine sealsete metsade vahel  on tihti tõenäolisem kui loomaias.

Nalmond Meri räägib enda kogemusest, et töölt tulles seakarja õuest minema ajamine on suisa igapäevaseks asjaks saanud.

Pole harvad juhtumid, kus enda suvekoju puhkusemõtetega tulev suvesõrulane oma aias korda saadetud rüüstet vaadates masendusse vajub.

Sigade tööga võis Saarte Hääl isegi tutvuda kui Tammuna külas näidati lehemehele kena suvemaja õuet, kus valgel lumel laiutasid suured mustad ülesküntud laigud. Kui ei teaks sigadest, võiks arvata, et keegi pole mallanud kevadet oodata ja on juba hakanud kartulit maha panema. ”See on üsna väike asi, mida te praegu näete,” ütles sealjuures Estra Kullama, kes songermaad näitab.

Sigade arvukusest saab näite kasvõi niisama Torgu jahipiirkonna maadel ringi sõites. Tee äärest paistvad ülesküntud maalapid on sagedasemad, kui mujal Saaremaal.

Torgu vallavanem Tiit Põld ütleb, et tema sõidab Torgu valla maadel autoga kiirusega50 km/hjust seetõttu, et looma teele hüppamine on teistest paikadest tõenäolisem.

 

JOKK-juhtum

Kuid miks siis Torgu mehed ometi ei saa teha taotlust jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks? Torgu meestel ei lase oma maadel jahti pidada jahiseadus. Mis siis, et riigi tähtsaim seadus – põhiseadus – omakorda ütleb, et igal maaomanikul on õigus ise oma vara üle käsutada.

JOKK skeem on jahiseadusesse kenasti sisse kirjutatud. Nimelt on senisel rentnikul voli pikendada oma kasutusõigust veel 10 aastat, kui ta seda vaid soovib.

Juhul kui suuremaid rikkumisi pole korda saadetud, pikendab KKA ka üldjuhul luba. Rentnik peab esitama vaid asjakohase taotluse 6 kuud enne senise kasutusaja lõppemist. Teoreetiliselt on senisel kasutajal võimalus kohe peale uue kasutusaja tiksuma hakkamist esitada avaldus pikendamiseks veelkord 10 aasta peale. Seega, kui Litvinov tahaks, võiks ta saada kasutusõiguse kuni aastani 2033.

Kui nüüd keegi tahaks Litvinoviga konkureerida, siis seda võimalust antud polegi. Seadus ütleb, et teine taotleja saab teha kasutusõiguse saamiseks avalduse 14 päeva jooksul pärast Ametlikes Teadaannetes avaldatud rendiaja lõppu.

Selle keerulise paragrahvide rägastiku sisu on see, et kui endine rentnik soovib pikendamist, siis teisel tahtjal ei ole isegi teoreetiliselt võimalik avaldust teha, sest vana kasutaja loa pikendamise otsus on juba tehtud.

Sellele vastuolule seaduses on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler. Kogu senine süsteem tehakse pihuks ja põrmuks ka uue jahiseaduse eelnõu seletuskirjas. Uus jahiseadus on muide läbinud hulga vaidlusi ja ootab praegu riigikogus vastuvõtmist. Eelnõu seletuses viidataksegi kehtivale korrale, mis riivab kodaniku põhiõigusi, ja öeldakse, et selline seadus on 21. sajandi Euroopas tõeline pretsedent. Tulevases seaduses on maaomanikele ette nähtud rohkem võimalusi jahipiirkonna rentnikule vastu seista.

 

Kõik hoiavad kokku

Torgu jahimeestel vedas napilt, et nad üldse said teada Litvinovi soovist luba pikendada. Nimelt avastas Nalmond Meri oma üllatuseks juba eelmise aasta lõpus sisse antud avalduse ja selle rahuldamise otsuse.

Kohe esitati KKA-le ka vaie, viidates paragrahvide vastuolule lubade esitamise korras ja põhiseaduse riivele. Jahiseltsi vaidele pani käe alla ka vallavolikogu, kelle poole oli pöördunud 22 vallakodanikust jahimeest. Kui arvestada, et Torgu vallas on üldse 350 elanikku, on muretsejate arv üsna suur. KKA võttis vaide menetlusse ja ka rahuldas selle. Nad tõdesid, et ametnik Jaan Ärmuse poolt koostatud loa pikendamine ei ole piisavalt põhjendatud ja tuleb teha täiendav uurimine Litvinovile kehtestatud nõuete täitmise osas.

KKA tehtud uurimine oli – vähemalt avatud dokumendiregistrite põhjal – üsna napp. Nimelt seisnes see selles, et KKA saatis keskkonnainspektsioonile (KKI) e-posti teel küsimuse OÜ Vesimetsa tegevuse kohta. Vastus tuli, et kõik on korras. Seega ei olnud keskkonnaametil enam ka põhjust luba mitte pikendada. Praegu ongi välja antud pikendamise eelnõu ja Torgu mehed on saatnud teele järjekordse vaide.

KKA laiutab vaid käsi ja ütleb, et nemad täidavad seadust. “Vastupidisel juhul oleksid KKA otsused ebaseaduslikud ja kohus tühistaks need,” selgitab ameti pressiesindaja Irmeli Karja.

Kogu selle vaidlemise käigus proovisid Torgu jahimeded asja ajada ka heaga. Nimelt saadi Valeri Litvinoviga kokku ja tehti talle ettepanek moodustada ühiselt täiesti uus selts ja hakata otsast peale sõbralikult ühist jahimeeste asja ajama. Litvinov võttis mõtlemisaja ja teatas veebruaris: ei, aitäh.

 

Torgu safaripark

Nalmond Meri on seisukohal, et uue jahimaade rendilepingu sõlmimisel Litvinovi firmaga välistab keskkonnaamet Sõrves jahitraditsioonide säilimise ja suure osa kohaliku kogukonna omavahelise läbikäimise.

Kui Valeri Litvinov peaks tõesti kasutusõiguse pikenduse saama, kaalub jahiselts suurejoonelise aktsiooni korraldamist, võttes ette allkirjade kogumise ja oma maadel jahipidamise keelamise. Ja seda mitte enam ainult jahimeeste, vaid kõigi valla maaomanike seas. See oleks pretsedent kogu Eestis. Nagu teada, toetab jahimehi ka Torgu volikogu.

Vallavanem Tiit Põld tunnistab, et mis puutub jahindusteemadesse, valitseb Torgu vallavolikogus harva nähtav üksmeel. Ka vallavanem ise on kogu loost nördinud: “Seadusandlus ei tohiks luua olukorda, kus ühest Eesti piirkonnast kujuneb analoogselt Aafrikaga safari korraldamise ala. Jahti peavad vaid võõrad, nii kõrgetel kohtadel eestlased kui ka välismaalased, ning kohalikele pärismaalastele jääb loomade etteajamise töö ja järjest suurenevad ulukite tekitatud kahjud,” ütleb vallavanem välja üsna valusa tõe.

Küsisin mitmelt Torgu valla elanikult (kes muuseas ei ole jahimehed – R. V.), kas nende arvates muutuks midagi, kui jahipidamisõiguse saaksid omad mehed, ning üksmeelne vastus oli “jah”. Siis teaksid inimesed ka, kelle poole kahjustuste murega pöörduda ja abi paluda. Kohalike arvates ei kaitse Litvinovile antud õigus Torgu elanike huve, rääkimata murest ulukikahjude pärast, mille ulatused on Torgus keskmiselt suuremad ja kohalikele suurt peavalu tekitavad.

Need, kes ei ole kohaliku jahiseltsiga seotud või ei ela Torgus, leidsid ajakirjanikuga vesteldes, et tegu on lihtsalt kohalike meeste omavahelise tüliga.

Nalmond Meri sõnul ei ole kohalikel meestel omavahel mingit tüli. Selles asjas on koondunud nii Torgu jahimehed, tavaliselt eriarvamustel olev volikogu kui ka lihtsalt vallaelanikud. Kuid nende vastas on kõikvõimas seadus, mis võtab sõrulastelt õiguse olla peremees omaenda maal.

OÜ Vesimetsa omanik Valeri Litvinov ei leidnud vaatamata Saarte Hääle korduvatele palvetele ja meeldetuletustele aega kõnealust teemat kommenteerida anda. Eile telefonitsi vesteldes ütles ta, et kindlasti on tal oma seisukoht, kuid telefoniintervjuuga Litvinov ei nõustunud ja kirja teel vastamiseks hetkel aega ei leidnud.

 

Huvitav nimekiri

Kogu loo teeb veel huvitavamaks nüanss, et suur osa Torgu jahipiirkonna praeguse rentniku nn jahimeestest on inimesed, kes on lähiminevikus jahindusega lähedalt kokku puutunud (või puutuvad ka praegu) just seadusandliku, korraldusliku või järelevalve poole pealt.

Niinimetatud jahimeeste nimekiri mängib kogu loos üsna suurt rolli. Nimelt on rendipiirkonna kasutusõiguse saamisel vaja esitada seesama nimekiri. Mida suurem ja uhkem see on – rohkem jahimehi ja maaomanikke –, seda suurem on tõenäosus kasutusõigus saada. Jahiseltsi puhul on asi lihtne – esitatakse liikmete nimekiri.

10 aastat tagasi esitas Valeri Litvinov KKA-le nimekirja, kust leiab näiteks sellise nime nagu Tõnu Aus, kes samal ajal oli ka jahipiirkondade üle järelevalvet teostava KKI juht. Samuti olid nimekirjas Eesti jahimeeste seltsi juhtfiguurid Margus Puust ja Andres Lillemäe. Nimekirja kuulus ka RMK kauaaegne jahindusspetsialist Uno Vait. Siinkohal tuleb kindlasti märkida, et üsna suur osa Torgu jahipiirkonna maadest on RMK omad.

Saarte Hääl võttis ühendust Margus Puusti ja Andres Lillemäega, kes mõlemad ütlesid, et nende tegevus EJS-is ja OÜ Vesimetsa jahimehena pole seotud. Mõlemad on aastaid Sõrves lihtsalt jahil käinud ja turismiga nad ei tegele. Siiski on fakt, et OÜ Vesimetsa sai jahipiirkonna kasutusõiguse ja seega turismiga tegelemise võimaluse muuhulgas tänu nimekirjale, kus on ka eelpool nimetatud isikute allkirjad.

10 aastat tagasi oli nimekirjas ka paar Torgu meest, kes nüüdseks on kohalike jahimeeste seltsi  üle kolinud. Seda suurema üllatusena tuli näiteks Arvi ja Juhan Heinmaale ning Torgus hundi lasknud Valdur Pihelpuule tõik, et nad on jätkuvalt Litvinovi nimekirjas, kuigi kasutusõiguse pikendamisest pole nendega keegi rääkinud.

Kuigi KKA nõuab kasutusõiguse taotlemisel nimekirja esitamist, ei pea nende sõnul seda esitama pikendamise taotlemisel, kuid neil on õigus seda kontrollida. Kui Saarte Hääl nimekirja vastu huvi tundis, KKA seda toimetusele ei andnud. Ei saanud KKA-st jahimeeste nimekirja ka Torgu vallavanem Tiit Põld, kellel soovitati otse Valeri Litvinovi poole pöörduda. Lõpuks Valeri Litvinovilt saadud nimekirjast selgus, et võrreldes 10 aasta taguse ajaga on nimekiri kahanenud 22-lt 14-le. Seal on kirjas ka need jahimehed, kes praegu juba kohalikku jahiseltsi kuuluvad. Seega on Litvinovi nimekirjas tegelikult vaid 10 meest. Vastukaaluks võib tuua, et MTÜ Jahiselts Sõrve viimasel üldkoosolekul märtsis osales 20 meest, kellest 10 olid kohalikud maaomanikud, sealhulgas ka need, kes on ka Litvinovi nimekirjas.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 933 korda, sh täna 1)