MATAKONTA: Eile matemaatika kontrolltööd teinud SÜG-i 11.a klassi õpilane Sirja Aljasmets valib järgmiseks aastaks kitsa matemaatikaeksami. Eksamit ta väga ei pelga, kuid natuke ikka. Foto: Sander Ilvest
Järgmisest aastast gümnaasiumi lõpetamisel kohustuslik matemaatika riigieksam on juba praegu pannud õpetajad lapsi rohkem treenima ja õpitulemused rehkendamises lähevad allamäge.
Kuressaare gümnaasiumi hoolekogu viimasel koosolekul nenditi, et kõige rohkem mitterahuldavaid hindeid on just matemaatikas.
KG-s tuntakse puudust uutest matemaatikaõpetajatest ja ühe lahendusena nähakse pensionile läinud õpetajate kaasamist konsultatsioonidesse.
Koosolek otsustas kokku kutsuda ümarlaua, et otsida lahendusi, kuidas õpitulemusi parandada.
Kooli õppealajuhataja Maidu Varik leiab aga, et mitte õpilased pole ootamatult rumalamaks jäänud, vaid matemaatikaõpetajad on eksami raskuse hirmus õpilastele keerulisemaid ülesandeid andma hakanud. Nimelt peavad õpilased saavutama eksamil 50 punkti. Paraku näitas eelmisel aastal läbi viidud proovieksam, et paljudele käis see üle jõu – Eestis tervikuna ei ületanud vajaliku 50 punkti künnist üle tuhande eksamisooritaja.
Orissaare gümnaasiumi õppealajuhataja kt Hilde Kurg kinnitas samuti, et Orissaare tänavune 11. klass valmistub usinalt matemaatikaeksamiks, sest juba sel aastal osaletakse katseeksami valimis. Osa õpilasi teeb kitsa ja osa laia matemaatikaprogrammi eksami, selgitas ta.
Kindlasti ei arva õpilased ja õpetajad, et eksami tegemine on kerge, kuid saadud kogemusest õppides loodetakse aasta pärast paremaid tulemusi saavutada, lausus Kurg.
Kuressaare ametikooli infojuhi Taavi Tuisu teada on nende ametikooli õpilastele riigieksamite sooritamine vabatahtlik ja seega kool matemaatikale väga erilist rõhku ei pane.
Saaremaa ühisgümnaasiumi matemaatikaõpetajast õppealajuhataja Marek Schapel ütles, et SÜG-i õpilased sel aastal katseeksamil ei osale. Peamine põhjus on just valitsev teadmatus.
Äsjalõppenud koolivaheajal olid temani jõudnud kuuldused, et kaalumisel on võimalus, et eksam loetakse sooritatuks, kui õpilane saab ühe punkti sajast.
“Siinkohal tuleb endale aru anda, kas sooritatakse keskkooli lõpueksamit või siiski ülikooli sisseastumiseksamit,” toonitas ta.
Uut õppekava nimetas Schapel tihedaks, mida läbitakse kiirendatud tempos. Juba 11. klassi programmi on võetud ka 12. klassi materjalid. Seega jääb vähe aega õpitu kinnistamiseks, leiab õppealajuhataja.
“Kuid 2014. aasta kevadsuvel oleme pärast eksamit kindlasti targemad,” oli Schapel optimistlik.
Loading ...
Õppige matemaatikat. Mida parem tulemus, seda kindlam on teie tulevik. See aine näitab EESTI KEELE kõrval, kas te olete omandanud EESTLASEKS olemise alged , mida te saate KOOLIST. Muidugi on vaja käsi külge panna ka praktilisele tööle. Seda pakutakse-soovitatakse millegipärast ainult lastekodulastele. Veider, veider, väga veider.
OLEW AIT
EIP
olla õppinud ka Olev Ait. Üle õppis vist. Ajab teine vahel üsna debiilset juttu.
“…Ajab teine vahel üsna debiilset juttu…”
Jutt jummala õige. Ülikoolis füüsikat kõrvalainena õppides ja relatiivsusteoorialoenguid kuulates oli küll üsna debiilse tunne, aga see läks üle. Mõtle mingi teine omadus välja.
OLEW AIT
EIP
Pigem ikka tekib hirm laiskusest ja rumalusest, kool vaja kuidagi lõpetada. Aga muidugi kui ei viitsi õppida siis ei pea ju sinna gümnaasiumi ronima. Ikka vastavalt oma vaimsele potensiaalile tuleb koole valida.
Kas mitte tagumine tüdruk ei spikerda?
Ei spikerda, ta oli just KT lõpetanud ja pakkis asju kokku.
mis teevad need vaesekesed kellel pea lihtsalt ei võta reaalaineid?
need vaesekesed peavad minema sellisesse kooli, kus reaalaineid ei ole vaja. Näiteks ametikooli. Mitte et ma ametikooli halvustaks, otse vastupidi! Meil on vaja kindla ametiga spetsialiste, kellel pole vaja teada integraali tähendust ja kes determinati võtma ei pea. Küll aga võiks teada, kuidas toimub arvutus kui ülesanne on (1+1*1+0+1*0)/1. Selline oskus tuleb põhikoolist ja ametikoolis hoitakse seda taset, antakse juurde oskused ametist ja tööindu täis noor ongi sündinud peale kooli lõppu! Ei pea ronima gümnaasiumisse, kus motivatsioon kaob, sest edukus langeb ja kogu olustik keerleb selle ümber, kes hakkab juristiks, kes inseneriks, kes arstiks, kuigi see vaeseke gümnasist näeb ennast peale kooli geelküünte kosmeetikuna. Sellist eriala oleks võinud juba peale põhikooli õppima minna, jääb 3 raisatud aastat ära ja kui amet ei sobi, saab alati ümber spetsialiseeruda. meil on vaja ka haritud müüjaid (kõige populaarsem amet) ning hädasti on vaja teetöölisi, kes saaks aru, MIKS ülemus neilt nõuab just seesugust tänavate remonti ja oskaks vastui vaielda, kui ikka absurdi soovitatakse. Kõik ametid on vajalöikud, lihtsalt tuleks varakult aru saamist õpetada, kelleks sa sobid. Selline tahk eesti hariduses võiks veel areneda.
Aga kas ametikooli lõpetades ei ole vaja keskhariduse saamiseks matemaatika riigieksamit teha siis w
14:17,
Kutseõppeasutus (ametikool) annab kaks sõltumatut tunnistust – lõputunnistused jagunevad kutsekeskhariduse omandamist ja kutseõppe läbimist tõendavateks lõputunnistusteks. Kutseõppe läbimist tõendavad lõputunnistused jagunevad põhihariduse baasil, keskhariduse baasil ja põhihariduse nõudeta kutseõppe läbimist tõendavateks lõputunnistusteks, mis erinevad tunnistusele kantava teksti poolest.
Ameti saab ametikoolist ka ilma mata riigieksamit tegemata.
Kui gümnaasiumi lõpuks reaalainetes vähemalt poolt õpitut ei tea , siis ei tuleks gümnaasiumi valida. On ka teisi võimalusi elus edukalt toime tulla.
Hirmus värk see vaeste laste ahistamine mis mönes kenas koolimajas toimub .Kool peaks ju rohkem söukene kena ajaviitmisekoht olema ega lapsukesi mitte mate ja muude tüütute õppeainetega kiusama.Noh jooksumängud ja joonistamine vöiksid jääda.Umbest nagu lasteaedas.
“Kuid 2014. aasta kevadsuvel oleme pärast eksamit kindlasti targemad,” – muidugi ollakse targemad, ühed võib-olla lootust andvad noored on läbi kukutatud ja tulevik rikutud aga alati on ju pealekasvu oodata!
Milleks üldse tuli haridussüsteemi muuta, vana toimis ju igat pidi hästi? Nüüd on hirmsal kombel valikaineid, auklik tunniplaan ja keegi ei tea eesoodatavatest eksamitest ööd ega mütsi. Elagu!
Rumal jutt, et ametikoolis pole matat vaja. Kujutage ette näiteks ehitajat, kes ei oska pindala vms arvutada. Suures firmas on töödejuhataja, kes mõtleb, aga need mehed, kes oma käe peal ehitavad selleta hakkama ei saa. Kokaga sama lugu, retsept näiteks antud neljale inimesele, aga sina pead laua tegema 10 inimesele ja sa ei oska koguseid ümber arvutada. Või õmbleja ja rätsep. Nõiteid vüiks veelgi tuua.
Muidugi on seal matet vaja, kuid ainult oma eriala piires, pisut vaadatakse ka laiemalt. Saadakse oma amet kätte+natuke mingit haridust, kuid töökohta ikka pole. Tehke uuring, mitu Ametikooli sel aastal lõpetanud õpilast sai töökoha oma erialale, vean kihla, et alla poole.
tundma, vaid võimalikult selgeks tegema. Tegelikult on ju nii, et vähese matemaatika vajadusega erialasid jätkub, aga arvan, et TPI ja ka teistes kõrgkoolides on palju erialasid, kus matemaatika on hädavajalik jätk. Ah, mis targutada, see on ju nii. Aga, lapsed, teil on aega veel. Õppige. Ja valige eriala vastavalt võimetele. Kui ikka TPI nõuab matemaatika, vähemalt mõne selle osa, tõsist omandamist, siis ei ole see suusoojaks.
Edu teile, lapsed ja lapsukesed.
Tuletan noorematele meelde, millist ajupesu sai vene okupatsiooniajal koolis õpitut. Polnud vaja-polnud tolku, aga õpiti- sunniti õppima. Arvan, et gümnaasiumis käimine võimaldab laiemalt elule vaadata, aga jah, elu ei koosne ainult õppimisest. Õpitu baasil tuleb tööle hakata. Mida laiem silmaring, seda rohkem elusildu inimesel on. Aga veelkord, õpime me niikuinii eluaeg ja sureme lollina, aga õppimine kui põhitegevus lõpeb kellele kuidas, mõnel põhikoolis, mõnel keskkoolis, mõnel ülikoolis.
Aitab. Elu läheb edasi. Enamiku inimeste elu veereb üsnagi tühise matemaatika, ma ütleksin veereb suuresti aritmeetika najal, aga olgu siis vähemalt see suht-koht selge, nagu praegu moodne väljend on.