Salme käsitööpäev: nii laulu, pillimängu kui näputööd (FOTOD)

Salme käsitööpäev nii laulu pillimängu kui näputööd

AMMUKER ESITLEB: Pisike Pääsu Parrest, Eevi Tiitsaar, Silvi Filippov ja Helle Timm demonstreerivad töövahendeid, mida ilmselt kõik käsitöötegijad käsitseda oskavad. Foto: Sander Ilvest

Saare maakonna 5. käsitööpäeva Salme rahvamajas juhatas sisse trio Soe Jutt, esitades kümneminutilise näidulaulu Sõrve totsist ja teistest Sõrvemaa tüdrukutest.

Pärast rahvamaja juhataja Maire Sillavee tervitussõnu läks sõnajärg Tammeougu Marile, kodanikunimega Mari Lepikule, kes tutvustas sörulaste käimaröivaid. Sõrve murdes ettekanne oli kõigile arusaadav. Emaste ja isaste käimarõivaid tõi Mari huviliste ette valguspiltidena.

Modellid, päris pisikesed ja suuremad, kõndisid publiku ees nii nagu ikka moedemonstratsioonil. Sõrve meeste rõivastes, uhke kaabu ja kuuega oli käsitööpäevale tulnud Salme vallavanem Kalmer Poopuu. Temagi oli sedakorda modell.

Sõrulased hoiavad pärandit

Peaesineja Mari Lepiku ettekandest jäi kõlama, et Sõrve poolsaare naiste rahvarõivad erinevad piirkonniti märgatavalt. Taga-Sõrve emaste käimariided on Ees-Sõrve noorikute omadest sutikene ergumate värvidega, laiemate kirjadega, rohkemate pitside ja kardadega. Rahvakultuurispetsialisti sõnul hoiavad sõrulased oma esiemadelt, -isadelt päritud pärandit hoolega alles. “Ma arvan, et igas peres on kirstupõhjas esivanemate rahvariided. Neid on hoitud, vaatamata keerulistele ja rasketele aastakümnetele kui kallist vara,” rõhutas Lepik.

Ettevõtja Kaupo Sirel, kes oli viltijate jaoks kohale toonud oma firma OÜ Pilvelambad toodangu, kommenteeris omakorda meesmodelli seljas olnud rahvariideid. Modell Kalmer Poopuu ütles, et kannab kodukandi rahvarõivaid meeleldi. Juhul kui vallavanem peaks võõrustama kõrgeid ametiisikuid, on omavalitsusjuhil uhke tunne külalisi vastu võtta meeste käimariietes, nagu Sõrves öeldakse.

Külmal päeval lillega koju

Regilaulunaiste seltskond Ammuker (Vikerkaar) oli lava ette üles sättinud kõikvõimalikud riistapuud lõnga ketramiseks, kerimiseks ja muude tööde tegemiseks. Samas kõrval näitas Lõu küla taluperenaine Merike Sepp raamil kudumist. Saali teises otsas oli käsitöömeister Maret Suik vardakoti õmblemise käsile võtnud ja viltimist õpetas Leena Sirel.

Rahvamaja pisikeses kööginurgas toimetas Elve Lepik, kes kodus valmistatud paldised (kartulist, odra- ja nisujahust, soolapekist ning teistestki ainetest tehtud pallikesed) ahju asetas, et neid kuumalt pakkuda. Rahvapillimehed Ain Hannus ja Viktor Ilvest olid ka kohal, rõõmustamaks rahvast särtsakate lõõtspillilugudega.

Vabariigi aastapäeval Mustjala valla aukodaniku tiitliga tunnustatud Valve Lõhmus kiitis käsitööpäeva korraldajaid, öeldes, et temal kui staažikal käsitöötegijal on sealt palju kõrva taha panna. “Ma olen rohkem õmbleja, aga siit saan külmal märtsikuu päeval lillega koju minna,” näitas Valve vilditud lilleõit, mille oli äsja valmis vorminud.

Sõrvest pärit, mitmel alal aktiivselt tegutsev Laine Tarvis oli selga pannud Kaarma kihelkonna rahvariideseeliku. “Mul on ka ehtsad Sõrve rahvariided, aga need on nii rasked. Kuna elan nüüd Kaarma vallas, siis panin tänase päeva puhul oma nüüdse kihelkonna seeliku,” selgitas Tarvis.

Eksriigikogulane tunnustas selliste päevade tähtsust, öeldes, et nii käsitööpäevad kui ka muud ülemaakondlikud ja piirkondlikud ettevõtmised ergutavad inimesi ühiskondlikust elust, loome- ja majandustegevusest osa võtma.
Rahvakultuurispetsialist Krista Lember vaatas kogu toimuvat rahuloleva pilguga, tundes heameelt, et Salme vald on pakkunud midagi sellist, mis jääb osalejaile kauaks meelde.

Mõtetega lapsepõlveradadele

Mareli Rannap Leisi vallast rõõmustas, et ei lähe koju tühjade kätega. “Ostsin endale vardakoti. Nüüd on mul spetsiaalne varraste hoidmise kott,” sõnas käsitöömeister. Enam kui kümmekond aastat tagasi Tallinnast Saaremaale kolinud Mareli Rannapi põhitegevus on viltimine. Tikkimisega saab ta samuti hakkama, nagu ka muude näpuosavust nõudvate töödega.
Ühe kogemuse võrra sai Mareli Salmel veel rikkamaks. Esimest korda maitses ta Sõrve paldiseid. “Huvitava maitsega. Igaks juhuks võtsin pannileiba ka. See on kindla peale minek,” märkis saarlannaks saanud tallinlanna.

Ametikooli käsitööõpetaja, Sõrve juurtega Anne Kolk võis Salmelt kodutee Kuressaarde rahuldustundega ette võtta. “Nii palju äratundmisrõõmu. Juba avalaul viis mõtted lapsepõlveradadele – külamehed esitasid seda tihti. Ja Sõrve naiste käsitööoskusedki on mulle ammust ajast tuttavad,” nentis Kolk.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 630 korda, sh täna 1)