Saare maakond on majandusnäitajailt üle keskmise

2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmete järgi on Saare maakond oma majandusnäitajate poolest pisut üle Eesti keskmise.

“Tööd tehakse, tõsi küll, natuke rohkem kätega ja vähem peaga kui ehk mõnes teises kohas,” kommenteeris statistikaameti matemaatilise statistika talituse vanemmetoodik Ene-Margit Tiit.

Loenduse andmeil on Saare maakonna 31 317 elanikust tööga hõivatud 13 333. Töötuid on 1226, majanduslikult mitteaktiivseid inimesi aga 16 331.

Tiidu sõnul on palgatöötajate (kokku 12 137) osakaal Saare maakonna rahvastikust 39 protsenti – seega on Saaremaa Harju- ja Tartumaa järel kolmandal kohal.

Õppivaid noori on vähe

“Üsna hästi,” leidis vanemmetoodik. “Kui vaadata aga palgasaajate ja ettevõtjate arvu ning riigi toetusel olevate ja pensionäride arvu suhet, on ka see näitaja suhteliselt hea – Eestis samuti kolmandal-neljandal kohal.”

Leibkonnaliikmete toetusest elavate inimeste, laste ja õppivate noorte arvu poolest (7310) on meie maakond Tiidu andmeil aga pigem selle teise poole hulgas. Maakonna (üli-)õpilaste arvuks saadi loenduse tulemusel 1736. “Enamasti on Saaremaalt pärit tudengid Tartu ja Tallinna arvestuses,” tõdes Tiit.

Tema hinnangul on loendusel kogutud andmed vallati üsna erinevad. Pensionäride arvuks on kogu maakonna kohta märgitud 8536. “Mustjala, Torgu ja Kärla vallas on pensionäre märksa rohkem kui palgasaajaid,” nentis Tiit.
“Kehvemate hulgas on ka Muhu.”

Samas on Kuressaares, Ruhnu ja Kaarma vallas palgasaajaid ja ettevõtjaid tublisti rohkem kui pensionäre ja toetuste saajaid. “Ka Valjala vald on maakonna keskmisest paremate seas,” märkis Ene-Margit Tiit.

Ametialadest on oskustöölisi, käsitöölisi ning seadme- ja masinaoperaatoreid Saare maakonnas veidi üle riigi keskmise taseme. “Samamoodi on üle keskmise taseme ka põllumajandustöötajaid,” ütles Tiit.

Sarnaselt enamike maakondadega ei ole Saaremaal just kuigi palju tippspetsialiste ja -juhte ega info, teaduse ja tehnoloogia alal töötajaid.

“Neid inimesi on palju vaid Harju- ja Tartumaal, mujal eriti mitte,” lausus vanemmetoodik. Keskmisest veidi rohkem on Saaremaal majutus- ja toitlustusalal töötavaid inimesi.

Andmed on kaheldavad

Samuti on maakonnas Eesti keskmise tasemega võrreldes rohkem ehitajaid. “Kui palju on ehitajate seas neid, kes käivad tööl väljaspool Saaremaad ja Eestit, ma öelda ei oska,” lausus Tiit.

Vähemalt rahvaloenduse andmeil Saare maakonnast väljaspool tööl palju ei käida, märkis Tiit. “Mõne protsendi jagu küll,” lisas ta.

Välismaal töötajate arvuks on Saare maakonna puhul märgitud vaid 903. Soomes töötab 584 Saare maakonna elanikku. Tiit täpsustas, et loenduse andmed käivad nn pendelrändajate kohta, kes käivad näiteks nädalavahetustel kodus, töötavad aga mandril või välismaal.

“See arv võib tegelikult olla suurem, aga sel juhul pole ilmselt kõik end õigel viisil kirja pannud,” tõdes Tiit.

Pea sama palju kui välismaal töötajaid, oli loenduse andmeil neid, kes ei olnud töötamise kohta märkinud. “On ka neid, kelle töötamise koht ongi ebamäärane, kuna firma töötab aeg-ajalt näiteks Eestis, aeg-ajalt välismaal,” rääkis Ene-Margit Tiit. “Meie usaldame neid andmeid, mis inimene rahvaloendusel öelnud on.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 202 korda, sh täna 1)