Margus Tsahkna: Majanduskasv võimaldab tõsta pensione

Täna, viis aastat peale majanduskriisi puhkemist, võime tõdeda, et oleme taasiseseisvunud Eesti rängimast kriisist taastumas. Eesti majandus on kolmandat aastat kasvus, töökohti on tekkinud juurde, ettevõtted on taas jõudnud kasumisse ja inimeste palkki on hakanud vaikselt, kuid järjepidevalt kasvama.

Eelmine aasta oli Eesti majanduskasv 3,2 protsenti ja värskeim majandusprognoos, mille avaldas SEB 20. märtsil, lubab meil oodata sellel aastal sisemajanduse koguprodukti kasvuks 3,8 protsenti. Võrreldes muu Euroopaga ei lähe meil sugugi halvasti. Vastupidi! Eesti on euroala kõige kiiremini kasvav majandus teist aastat järjest.

Majandusnäitajad on küll taastunud, kuid tihti on minult küsitud, millal jõuab majanduskasv lõpuks inimesteni, iseäranis pensionärideni? Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehena tean, et valdkondi, mis vajavad lisaraha on ääretult palju, alates lastetoetustest kuni pensioniteni välja. Tõde on ka see, et raha on ei ole mitte kunagi sellisel hulgal, nagu vaja oleks. Poliitikute kõige raskem ülesanne ongi otsustada, kes kui palju lisaraha saab. Jagada pole ülearu palju, kuid meil tuleb hinnata seda, et erinevalt paljudest Euroopa riikidest on Eestis vähemalt mida täiendavalt juurde anda. Me ei pea täna arutama selle üle, kust raha vähemaks kärpida või kust viimases hädas uut laenu saada.

Tänu majanduse taastumisele on paljud inimesed saanud tagasi tööle ning sotsiaalmaksu laekumine on  paranenud. Sellest tulenevalt on võimalik tõsta ka pensioneid 1. aprillist keskmiselt 5 protsendi võrra: keskmine vanaduspension tõuseb aprillist 335 euroni. Olgugi, et 17 euro suurune pensionitõus ühele inimesele pole ehk kuigi suur, siis riigieelarvele tähendab see rohkem kui 50 miljoni euro suurust lisakoormust. Tuleb aduda, et ilma majanduskasvuta ei oleks sellise summa leidmine võimalik.

Kindlasti on paljudel pensionäridel tekkinud õigustatult hirm hinnatõusu ees. Igati põhjendatud on küsimus, kas sellel aastal suudab pensionitõus hinnatõusu ikka ületada? Kuna tarbijahinnad kasvavad SEB prognoosi järgi tänavu 3,3 protsenti, siis võin kinnitada, et pensionide kasv ületab teist aastat järjest hinnatõusu. Seega pensionäride elujärg, küll tasa ja targu, paraneb.

Pensionite kasv viib meid aga järgmise küsimuseni, milleks on tulumaksuvabastus. Olen seda meelt, et inimeste pensionid peaksid olema tulumaksuvabad, mis tähendab, et koos pensionitõusuga peame esimesel võimalusel tõstma ka maksuvaba tulu määra. Täna on tulumaksuvaba mittetöötavatel eakatel 336 eurot, mis tähendab et keskmine pension säilib sellel aastal õige napilt maksuvabana. Arvestades, et pensionid tõusevad ka tuleval aastal on hädavajalik tõsta järgmisest aastast tulumaksuvaba miinimumi. Vastasel juhul sööks tulumaks ära osa inimeste pensionitõusust. Ettepaneku tulumaksuvaba miinimumi tõsta 2014. aastast on IRL oma koalitsioonipartnerile teinud.

Lisaks saab sellest aastast täiendavat pensioni iga ülesse kasvatatud lapse eest. Vanemapension, mis võeti seadusena vastu mullu suvel, rakendub kahes etapis. Esimeses etapis makstakse sellest aastast lapsevanemale (vahemikus 31.12.1980–31.12.2012 sündinud laste kasvatamise eest) iga lapse eest täiendavalt kahe aastahinde suurust pensionilisa. 2015 aastal lisandub veel üks aastahinne, seega makstakse vanemale kokku ühe lapse eest kolme aastahinde vääringus 184,8 eurot aastas, kahe lapse puhul 369,6 eurot, kolme lapse puhul 554,4 eurot ja nii iga lapse lisandumise puhul. Pärast 2013. aastat sündinud laste eest teeb riik kuni lapse 3-aastaseks saamiseni täiendavaid sissemakseid pensionikindlustuse II sambasse.

Margus Tsahkna
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 125 korda, sh täna 1)