KODU AUTOKABIINIS: Pikkadel mandrireisidel tuleb autokabiinis lõunat süüa, pabereid täita ja naril magada. Foto: Sander Ilvest
Kohtun kolmkümmend aastat loomi vedanud Raivo Ellermaaga Saaremaa lihatööstuse hoovil. Mees tagurdab oma vastpestud veokit järelkäru ette, et alustada järjekordset reisi mandrile. Ajakirjanik teeb reisi esimese osa, kuni linnapiirini, kaasa.
Roninud autokabiini, avaneb sealt päris hea vaade teele, seda juba sõiduautoga sõites ei koge. Hiiglaslikust tagasivaatepeeglist on näha, kuidas meile järgnevad raudteevaguneid meenutavad kast ja haagis. Raivolt kuulen, et kokku mahub veokisse, millel käru taga, 200 siga või 28 lihaveist, kusjuures sead sõidavad kongis lausa kolmel korrusel.
GAZ-52 asemel Mersu
Tänapäeval on loomavedaja elu läinud tunduvalt kergemaks. Kui kolhoosiajal sõidutati sigu ja lehmi GAZ-52-ga, siis praegust järelkäruga veokit on Ellermaa roolinud viimased poolteist aastat. Kui autoga midagi juhtub, tulevad teeninduse mehed kohale tunni aja jooksul, varuosad on kaubikus olemas ja enamasti saab sõitu varsti jätkata.
Veokit käis ta ise Saksamaalt ära toomas. Saksamaa ongi kaugeim sihtkoht, kus ta autoga käinud on. Ühel korral sai käidud ka Lätis, meenub Raivole. Siis oli piir veel kinni, kuid loomaveokid lasti läbi väljaspool järjekorda.
Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.
Loading ...
“Varsti keerabki loomaveok vaikse urinaga Kuivastu poole, jättes bensiinilõhnade sekka omapärased, linnainimestele üsna võõrad aroomid.”
Kuidas on võimalik, et üks tänapäevane suurveok jätab bensiinilõhnu maha? Samahästi võiks kirjutada, kuidas elektriautost diislikütuse vingu õhkab.
vaatleja asus bensiinijaamas:)
“Kuidas on võimalik, et üks tänapäevane suurveok jätab bensiinilõhnu maha? Samahästi võiks kirjutada, kuidas elektriautost diislikütuse vingu õhkab.”
Kus on kirjas, et “üks tänapäevane suurveok jätab bensiinilõhnu maha”?
Pole sellist juttu, kirjas on ju just see, et linnainimestele tuttavatele bensiinilõhnadele lisanduvad võõrad aroomid.