Elu mõte on pakkuda üksteisele tuge

Juba üksnes sõna “vähk” mõjub kõigile negatiivselt ja hirmuäratavalt, sest toob endaga kaasa ettekujutusi valust ja surmast. Sellised kujutelmad on pärit ajast, mil vähki kui haigust ei osatud veel ravida. Ometi on hirmud ja uskumused meil kõigil sügavalt sees. Enamik meist tunneb kedagi, kes on olnud või on vähihaige, ja paljud ehk kardavad ise haigestuda. Vähidiagnoosi saab igal aastal 11 miljonit inimest ning selle tõttu sureb 6,7 miljonit. See arv on pidevalt tõusuteel. Aastal 2020 on maailmas oodata ca 50-protsendilist haigestumuse tõusu (ligi 15 miljonit uut vähijuhtu aastas). Eesti vähiregistris on registreeritud ca 34 000 vähipatsienti.

Teadmatus on suur probleem

Samas näitab statistika, et vähipatsientide elulemus ja elukvaliteet on aastatega tõusnud. Tänapäeval saab väga paljusid inimesi vähist terveks ravida. Paljud vähid leitakse väga väikestena, arengu algstaadiumis. Sel juhul on nende ravi kergem ja ravi tulemused paremad. Vähiravis on toimunud suured edasiminekud. Ravi tulemus ei sõltu alati ainult arstidest, vaid ka patsiendi enda psüühilisest tugevusest ja motivatsioonist elus edasi pürgida ja haigusest üle olla, olenemata diagnoosi raskusest.

Inimesed on erinevad ja reageerivad erinevalt teatele, et põevad vähki. Paljud kurvastavad, osa võib tunda viha, mõned paista väliselt ükskõiksena.

Üks suur probleem vähktõve juures on teadmatus. Sageli tahab vähktõppe haigestunu selgitust, miks just tema haigestus ja mis toimub tema jaoks edasi. Vähihaiged kogevad sageli, et sõbrad ja tuttavad hakkavad neisse teistmoodi suhtuma ning mõned neid ehk isegi vältima. Paljud inimesed tunnevad end ebakindlalt, teadmata, kuidas haigega rääkida. Võib-olla arvavad nad, et haigega tuleks suhelda mingil erilisel viisil, ning tunnevad, et see on väsitav ja keeruline. Ehk on neil hirm selle ees, mida nad kuulda võivad.

Vähki haigestunud inimese ja ka tema lähedaste jaoks on oluline sotsiaalse toetusvõrgustiku olemasolu, mis pakuks tuge ja toetust. Arst vastab vaid tervise-, haiguse- ja raviproblemaatikat puudutavatele küsimustele. Samasuguseid kogemusi omavad inimesed suudavad aga üksteisele pakkuda psühhosotsiaalset tuge.

2011. aasta märtsis sündis ka Kuressaares MTÜ Saaremaa Vähiühing. Seda mullu oktoobris 20-aastaseks saanud Eesti vähiliidu ja Saaremaa puuetega inimeste koja (SPIK) toel. Asutamislepinguga määrati mittetulundusühingu juhatuse liikmeteks käesoleva artikli autor Kairit Lindmäe, Viivian Pihl ja tänaseks meie hulgast lahkunud Ülle Siilak. Ühingu põhikirjaline eesmärk on vähihaigete huvide esindamine ja kaitsmine ning kaasa aitamine nende sotsiaalsete küsimuste lahendamisele Saare maakonnas.

Oleme oma eesmärkideks seadnud aidata vähihaigetel, lähedastel ja toetajatel kohaneda raske haigusega, pakkuda psühhosotsiaalset tuge, toetada üksteist, kuulata üksteise muresid ja leida koos lahendusi. Jagame teavet vähki haigestumisest, ravist ja selle kõrvaltoimetest, propageerime tervislikku eluviisi ja teadvustame sõeluuringutel osalemise olulisust.

Meie ühingul on võimalus jagada mitmesuguseid voldikuid, emakakaelavähi ennetamise toetuseks saab meilt osta hõbedast või kuldset rinnanõela “Tarkuse pärl”. MTÜ Elu Jaoks abiga jagasime rinnaproteese, -hoidjaid ja parukaid. Võtame jõudumööda osa ka Eesti vähiliidu korraldatud ennetustegevusest ja kampaaniatest. Mai on rinnavähi ennetamise kuu. Siis meisterdame ja kanname roosasid lehve terve kuu ning kutsume ka teisi üles seda tegema.

Korraldame igas kuus, enamasti kolmapäeva õhtuti SPIK-is (Kuressaare, Pikk 39) kohtumise mõne külalisega. Kahe aasta jooksul on meiega kohtumas käinud väga erinevate valdkondade esindajad, peamiselt kohalikud spetsialistid: dotsent Made Torokoff Tartu ülikoolist, arstid Ojar Erik ja Merike Rang ning psühholoog Lia Hanso Kuressaare haiglast, Monika Lember, Reelika Murd, Juri Zabellevitš ja Anu Vares Kuressaare linnavalitsusest, Eesti vähiliidu nõukogu esimees ja Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja Vahur Valvere, Kuressaare gümnaasiumi kaplan Katrin Keso Vares, Lea Kuldsepp Saaremaa rahvateatrist jne.

Kuna MTÜ Saaremaa Vähiühing on ka Eesti Vähiliidu liikmesorganisatsioon, võimaldab vähiliit Saaremaale esinema tulla ka mandri lektoritel. Mullu käis Saaremaal vähiliidu toel toitumisnõustaja Ülle Hõbemägi. MTÜ Tasakaal algatusel korraldasime loovteraapia infopäeva, kus Ene Pill tutvustas fototeraapiat ja Eve Lukk muusikateraapiat. 13. aprillil on Kuressaarde oodatud naeruteraapiat tutvustama Rita Zobel.

Ühingu liikmeks võib tulla igaüks

Igal suvel korraldab vähiliit üle-eestilise vähipatsientide tervise- ja koolituslaagri, kus toimuvad loengud tervislikust toitumisest, viimastest suundadest vähiravis ja tervist turgutavatest teraapiatest. Laagris kohtutakse selleks, et uusi tervisealaseid teadmisi omandada, kogemusi vahetada, sõbruneda ja tihendada sidemeid teiste liik-mesorganisatsioonidega.

Mullu valiti Eesti vähiliidu laagrilauluks meie suureks üllatuseks just meie ühingu viieliikmelise kollektiivi poolt veidi rabedalt ette kantud lihtne lauluke. Selle sõnade ja viisi autor on Doris Peucker, viisi aitas kirja panna Riivo Saar. Tänavu toimub tervise- ja koolituslaager augusti alguses Jänedal.

Oktoobris korraldab Eesti vähiliit vähinädala traditsiooniliseks osaks saanud heategevusliku kontserdi, millest laekuv tulu investeeritakse ennetustöösse. Kontsert on vaid ühel õhtul, kordumatu elamus, mida ka meie ühingu inimesed on käinud nautimas.

Saaremaa vähiühingu traditsioonilised ettevõtmised on jõuluüritus detsembris ja sünnipäev märtsis. Tänavu tähistame oma ühingu teist sünnipäeva 23. märtsil ühise tordisöömisega.

Meie ühingu liikmed saavad osa võtta ka SPIK-i üritustest. Oma kogunemiste kohta edastame infot kohalike ajalehtede ja raadio kaudu, samuti on info Saaremaa puuetega inimeste koja kodulehel (www.saarekoda.ee).

MTÜ Saaremaa Vähiühingu üritustele on alati kõik huvilised oodatud – selleks ei pea kuuluma meie ühingusse või olema seotud vähiga. Ühingu liikmeks saab olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. Liikmemaks on sümboolne, 2 eurot aastas. Praegu on meie ühingus 23 liiget. Samuti ootame, et meiega võtaksid ühendust inimesed, kes soovivad meile esinema tulla. Oleme avatud koostööle ja ettepanekutele.

Meie pisikesel ühingul on ka oma väikesed unistused, mis praegu on rahaliste piirangute tõttu teostamata. Sooviksime külastada teisi liikmesorganisatsioone Eestimaal, teha liikmetega väljasõite Saaremaal mitmesugustesse huvitavatesse paikadesse ning luua vähihaigetele info jagamiseks teabetoa Kuressaare haiglas. Vähiühing on vabatahtlik organisatsioon ja ürituste kulud on projektipõhised. Tegevuskulud katame praegu SPIK-i abiga hasartmängumaksu nõukogule kirjutatud projektist. MTÜ Saaremaa Vähiühingu edukaks toimimiseks ja eesmärkide täitmiseks on Swedbankis avatud arveldusarve 221052227173.

Tänan MTÜ Saaremaa Vähiühing nimel kõiki meie toetajaid – neid on kahe aasta jooksul olnud juba päris palju. Aitäh teile, et olete abiks olnud!

Meiega saab ühendust e-kirja teel: saare.vahiuhing@gmail.com; tel 54 512 202 Kairit, 51 05 752 Viivian.

Kairit Lindmäe
MTÜ Saaremaa Vähiühing juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 652 korda, sh täna 1)