Elanikke vähem, eluruume rohkem

Kuigi Saare maakonna elanike arv on võrreldes eelmise rahvaloenduse andmetega kahanenud, on eluruumide arv suurenenud.

“Hea uudis on kindlasti see, et Saaremaa on üks neljast maakonnast Eestis, kus eluruumide arv on kahe loenduse vahelisel ajal kasvanud,” ütles statistikaameti rahvastiku ja sotsiaal-uuringute osakonna analüütik Anu Tõnurist. Nelikusse kuuluvad veel Harju-, Tartu- ja Pärnumaa.

Tõnuristi hinnangul on Saaremaa eriline selles osas, et inimeste lahkumine Saare maakonnas ehitusintensiivsust eriti mõjutanud ei ole.

“Enamikus Eesti maakondades on tendents teistsugune – vähenenud on nii elanike arv kui ka eluruumide arv,” tõdes ta.

Uusi eluruume enim linnas

Kui aastal 2000 oli Saare maakonnas eluruume 16 454, siis 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmeil 822 võrra rohkem – 17 276.

Tõnuristi sõnul on uusi eluruume ehitatud peamiselt Kuressaares – 443 eluruumi rohkem kui aastal 2000. Kui 2000. aastal oli eluruumide arv Kuressaares 6055, siis 2011. aastal 6498.

Kaarma vallas on aga eluruumide arv suurenenud 504 võrra – kokku on neid viimase loenduse andmeil 2174.

“Uusi hooneid on – küll vähemal määral kui nimetatud kahes omavalitsuses – juurde ehitatud just rannaäärsetele aladele,” nentis analüütik.

Statistikaameti andmeil leidub Saaremaal ka selliseid külasid, kus ei ole ühtegi eluruumi, mis oleks tavapärases mõistes elamiskõlbulik. Need külad on Vana-Lahetaguse küla Lümanda vallas, Täätsi, Tõre ja Moosi küla Leisi vallas ning Sääre ja Soodevahe küla Torgu vallas.

“Sealsetes külades ei ela rahvaloenduse andmetel ka püsivalt ühtegi inimest,” nentis Tõnurist. Tema sõnul on aga võimalik, et nendes külades on suvilaid või muid hooneid, mida aastaringseks elamiseks ei kasutata.

Saare maakonnas on maakondade lõikes kõige suurem asustamata ehk tühjade eluruumide osakaal – kõigist loendatud eluruumidest on asustamata 26,1%. Kohalikest omavalitsustest on see näitaja suurim Torgu vallas – koguni 57,7% sealsetest eluruumidest. Mustjala vallas on asustamata 47,8% ja Kihelkonna vallas 46,6% eluruumidest.

Eluruumi keskmine pind elaniku kohta on Saaremaal 32,8 m2 – Kuressaares 29,6 ja valdades 35,2 m2.

“Selle näitaja poolest asub Saaremaa enam-vähem Eesti keskmiste seas,” kommenteeris Tõnurist, kelle andmeil on viie maakonna eluruumi keskmine pind elaniku kohta väiksem kui Saaremaal. Kõige suurem on eluruumi keskmine pind elaniku kohta Ruhnu ja Pihtla vallas – esimeses 40,7 m2, teises aga 40,5 m2. Muhu vallas on vastavad näitajad 38,3 ja Kihelkonna vallas 38,1 m2.

Ruumi juurde ärakolinute arvelt

“Eluruumi keskmise pinna suurenemine elaniku kohta võib aga olla põhjustatud sellest, et nendest valdadest on kahe loenduse vahelisel ajal küllaltki palju inimesi ära kolinud,” leidis Tõnurist. “See jätab tänastele elanikele küll rohkem ruumi ja privaatsust, teisalt on aga muidugi kahju, et eluruumi keskmine pind ei suurene üldjuhul mitte suuremate eluruumide ehitamisest – nagu on tendents just Tallinna lähiümbruse valdades –, vaid on pigem seotud inimeste lahkumisega piirkonnast.”

Loendus näitas, et eluhoonete osas domineerivad väike-elamud, kortermajades paikneb vaid iga kolmas eluruum. Eluruumid on keskmiselt võrdlemisi vanad. Eluruumid on üsna ruumikad, keskmiselt ca 80 ruutmeetrit.

 

Eluruumid arvudes

• Valdadest on enim eluruume Kaarma vallas – 2174, järgnevad Leisi vald (1075) ja Muhu vald (1064). Kõige vähem on eluruume Ruhnu vallas – 44. Püsielanikega on Saare maakonna 17 276 eluruumist 12 508.
• Korterelamuid on maakonnas 569, neist 106 ehitatud aastail 1961–70, 110 aga 1981–90. Ühepereelamuid on 10 114, neist 1724 Kuressaares. 1720 hoonet on ehitatud enne 1919. aastat.
• Keskmine tubade arv elaniku kohta maakonnas on 1,43 (Kuressaares 1,32).
• Enim on maakonnas kolme toaga eluruume – 3697. Kõige rohkem on 60–79 m2 suuruseid kortereid (1148) ning vähemalt 100 ruutmeetri suuruseid ühepereelamuid (758).

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 565 korda, sh täna 1)