Ajakaja: Sõnaõigusest ja õigusetusest

Eelmise nädala meedias tuli teemana esile, et keegi kuskil on otsustanud: Tallinna tuleb Moskva park ja Moskvasse tuleb Tallinna park. Ühest küljest vaadates on ju rahvaste sõprus tore ja ühe pargi vastu ei saa ka miskit olla. Sellegipoolest tuli pähe mõte, kuidas sellised otsused sünnivad ja mis on nendes linnakodaniku roll. Selgemast selgem on selle juhtumi puhul, et valmistutakse valimisteks. Millal antakse aga linnakodanikule sõnaõigust, kui seda isegi valimiste eel ei tehta?

Tegelikult on probleem hoopiski laiem. Milline on Eesti inimese sõnaõigus üldse? Kas saame sõna sekka öelda asjades, mis puudutavad meie elukeskkonda, meie igapäevaelu? Kas oleme üldse pädevad sõna võtma? Ja kui inimesed ei ole pädevad, kes siis otsustab? Ametnikud? Aga mis saab siis demokraatiast? Ja kui meil ei ole demokraatia, siis mis meil on?
Kuidas teistes Eesti linnades oleks sellise pargi rajamise idee arutamine toimunud? Näiteks kui Pärnu tahaks teha Krasnojarski pargi või Narva Beijingi pargi või Kuressaare näiteks Vitebski pargi? Kes peaks selliseid asju otsustama? Kas rahval peaks sellistes asjades sõnaõigust olema või on see ametnike pädevusala? Kas inimesed, kes seal pargis jalutama hakkavad, ei peaks sõna saama?

Peamine küsimus on: kui palju peaksime saama sõnaõigust oma elu-olu puudutavate asjade määramisel? Kui oleme valinud poliitikud oma elu seadma, siis oleksime nagu volitused enda käest ära andnud. Poliitik hakkab tegutsema, palkab ametniku, kes hakkab asju ellu viima. Järgmistel valimistel on plakatitele kirjutatud, et üks, teine või kolmas asi on tehtud, aga sisuliselt pole kodanike tahtmine sündinud. Nii on olnud suuremate asjadega – nii elektrihinna kui ka tasuta kõrgharidusega –, aga ka väiksemate asjadega, näiteks pargi rajamise otsustamisega.

Kui arvame, et otsustamisõigus on rahva käes, siis kes tegelikult otsustab? Kuidas oma õigus kehtima panna nii, et tõesti hakkaksid juhtuma asjad, mida inimesed tahaksid juhtuvat?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 134 korda, sh täna 1)