KINO OKTOOBER: Selline ta oli, koht, kus “Fantoomi” nähti, sõpradega kokku saadi jne, jne. Foto: Andi Roost
Endises Kingissepa linna kultuurimajas asunud kino Oktoober pakkus midagi enamat kui lihtsalt võimalust filme vaadata. See oli koht, kus käidi koos peredega, korraldati esimesi kohtinguid ja saadi sõpradega kokku.
Saarlastele seondub kino Oktoober filmidega “Viimne reliikvia”, “Militsionäär onu Stjopa”, “Zita ja Gita”, “Fantoom”, “Suur jalutuskäik”, “Sügavik”, “Moskva pisaraid ei usu” ning sadade teiste tuntud ja vähemtuntud linateostega.
Kohustuslik filmivaatamine
Toomas Kasemaa räägib, et arvestades tollal televiisorist tulnud mustvalget pilti ning poliitiliselt korrektset ja propagandast läbi imbunud repertuaari, oli kino filmide valik ju sootuks teistsugune. Vesternid, Prantsuse, Itaalia ja India filmid andsid tollases kinniste piiridega maailmas elades oluliselt laiema info- ja emotsioonivälja.
Martin Orni sõnul oli kinos käimine suisa püha asi. “Kooliaasta algul anti õpilasele lektoorium (postkaardi suurune voldik), kus olid kirjas kogu kooliaasta jooksul näidatavad filmid ja kuupäevad ning nende vaatamas käimine oli kohustuslik,” meenutab ta, lisades, et see ei olnud üldiselt vastumeelt tegevus ja kõik filmid sai ära vaadatud.
Nii unustati kinosaalis istudes korraks olevik, elati läbi esimesed armumised, valati kurbusepisaraid ja lõkerdati naerda. Aga kogeti ka õudushetki, mis viisid une ja hingerahu.
Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.
Loading ...
Aga nimi oli kinol OKTOOBER. Miks?
sellepärast, et “…Suur oktoober ühtseks rindeks liitis tööliste armeed,
kui me isad relvi kandes läksid leninlikku teed!”
Vaat sellepärast siis nimi oktoober.
Kas taastame selle armastatud nime ka tänasele majale Kuressaare kesklinnas?
Meie, nõukogudenostalgilised saarlased, oleme ju ikka vanu armsaid nõukogude vene okupantide poolt kodusaarele jäetud nimesid alal hoidnud ja taas ausse tõstnud. Näiteks RMK suusakeskus ja telkimisala DEJEVO! Kõlab palju armsamalt igale saarlase ja Saaremaad külastava turisti kõrvale kui väikekodanlik, et mitte öelda-saksapärane- Karujärve- või Pidula Karjamõisa, vms. …, eks ju?
NSVLi surematu kangelane nkvd kapten Dejev sooritas meie kodumaa vabastamisel saksa fasistlikest röövvallutajatest ja nende eesti rahvusest kodanlik imperialistlikest käsilastest surematu kangelasteo Narva all.
Meil oli kunagi kodusaarel ka kapten Dejevi nim. pioneerimalev.
Nii üksikuna seisab see Dejevo telkimiskoht keset tänase Karujärve ilusat männimetsa! Ehk paneks armastatud nõukogude kangelase nime mõnele tänaselegi noorteorganisatsioonile Saaremaal, et hoida ja kanda südames nõukogude järjepidevust, ah? Mida arvate kallid kaassaarlased?
Kas Dejev polnud reamees ja pärilt Uljanovskist, Lenini sünnilinnast?
Vastus tundmatule:
Ei, Võitmatu punaarmeelane sm. Dejev oli kapteni auastmes nooremohvitser. Mäletan tema elulugu oma koolipõlvest, kus pea iga nädal kõlas tema nimi pioneeride trummipõrina saatel.
Nüüd on Saaremaa RMK ja turismifirmad südamesoojuse ja narmastusega selle NSVLi kangelase nime meie kodusaarel kõigile turimiinfo tahvlitele jäädvustanud. Nõukogude vene okupatsiooni ajal oli ju paljurahvuselises Karujärvel oma Dejevo sidejaoskond, küla ja bussipeatus.