Kombijaam müüs esimese elektri (10)

Kombijaam müüs esimese elektri

KOOS TOOTMINE: Jaan Mehik tutvustab süsteemi, mis asjatundmatule silmale midagi ei ütle, kuid tegelikult toodab korraga elektrit ja soojust. Foto: Sander Ilvest

Juba mõnda aega võib asjatundlik silm näha Kuressaare Soojuse territooriumil valget pilve välja hingamas üht uut korstnat. Tasapisi on käivitatud uut soojuse ja elektri koostootmisjaama ja esimesed kogused elektrit on juba müüdud.

Kuressaare Soojuse juhatuse liige Jaan Mehik selgitab muiates koostootmisjaama põhimõtet: et hakkpuit läheb ühest otsast sisse ning teisest otsast tuleb ühest torust välja soojus ja kõrvalolevast juhtmest elekter. Nii lihtne see asi ilmselgelt ei ole, kuid kogu mitmes ruumis asuvast süsteemist jäävad asjatundmatule peaasjalikult silma rohked torud. Mehiku sõnul sarnaneb Kuressaare koostootmisjaama süsteem mõne suurema soojuselektrijaama omaga. Ta toob näite, et kui Väos on täisvõimsus 25 MWh, siis Kuressaares on see arv 10 korda väiksem, kuid seejuures vajadustele vastav.

Täisvõimsus käes

Esimest korda pandi energiatootmine käima 15. novembril. Sellest ajast saati on tegeletud katsetustega ja vigade kõrvaldamisega ning ligi kuu aja jooksul peaks jaam juba täie vungiga tööle hakkama. Suuri probleeme käivitamisel ette pole tulnud, pigem tavalised väikesed kasvuraskused.

“Oleme kätte saanud need võimsused, mis me saama pidime,” märgib Jaan Mehik, lisades, et aega läks sellega planeeritust küll veidi kauem. Ta ütleb, et jaama elektritootmise võimsus on 2,4 MWh, millest 80% läheb võrku ja osa tarbib ka jaam ise.

Hakkpuidul töötavast jaamast on Mehiku sõnul elektrivõrku läinud juba 1200 MWh elektrit ning seda müüakse börsihinnaga, kus hind iga tund muutub. Juba mõnda aega on Kuressaare Soojuse bilansis ka Kuressaare linna tänavavalgustus, mis lähiajal läheb täielikule uuendamisele.

Mehiku selgitusel päris nii ei saa, et Kalevi tänavalt suunatakse elekter otse tänavavalgustusse. See peab kõigepealt ikkagi võrku minema ning sealt siis edasi tänavavalgustuse süsteemi. Kuid kasu oleks sees ikkagi.
“Tänavavalgustuse jaoks oleks koostootmisjaamas toodetud elektril omahind, mis loodetavasti on odavam ega sõltu turuhinnast,” ütleb Mehik. Oma jaama tarbeks saadakse elektrienergiat otse, mis loomulikult on odavam kui osta seda mõne elektrifirma käest.

Tasub ära 10 aastaga

Investeering, milleks oli koos KIK-ist saadud ja ise lisatud summadega ligi 12 miljonit eurot, peaks Mehiku sõnul 10 aasta eest ideetasandilt kasvama hakanud projektiga tagasi teenitama kümne aastaga. Küsimuse peale, et siis hakkab ju jaamast põhimõtteliselt puhast raha tulema, noogutab Mehik optimistlikult. See omakorda peaks tähendama ka seda, et koostootmisjaamas toodetava soojuse hind ei kasva. Kuigi juba praegu on Kuressaares soojahind tunduvalt madalam kui mujal Eestis.

Kuressaare Soojuse teine juhatuse liige Paul Leemet ütleb, et kui varem kasutati kütteks õli, mille hind sõltus suuresti maailmaturu hindadest, siis nüüdse kütte ehk hakkpuidu hind on stabiilsem. Ja mis oluline – ka odavam.
“Hakkpuit on õlist kaks ja pool korda odavam,” sõnab Leemet. Hakkpuit on muidugi ka keskkonnasäästlikum ja seda on kohapeal võtta. “Praegu on pakkumine isegi suurem kui nõudlus,” kinnitab Mehik.

Koostootmisjaama käivitamine on veidi suurendanud ka hakkpuidu varumise koguseid: kui eelmisel aastal oli vajadus 80 000 m3, siis selleks aastaks on plaanitud 120 000 m3.

Siiski ei ole päris kadunud ka õli baasil soojatootmine. See käivitatakse vaid siis, kui väljas on krõbekülm ja teiste jaamade võimsused ammenduvad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 001 korda, sh täna 1)