Kiire laevaühendus tagaks ühtse majandusruumi (8)

Kiire laevaühendus tagaks ühtse majandusruumiVäinamere Liinid tulid mõne kuu eest lagedale ideega tagada püsiühendus laevadega. Välja käidi ka Lääne-Eesti ühisruumi loomise mõte ning tehti ministeeriumile ettepanek Saaremaa ja Hiiumaa ühenduse uurimiseks.

Nüüd on uuring algatatud ning nii saarlased kui ka hiidlased ootavad pikisilmi, et laevaühendus kahe saare vahel muutuks kiireks. Uuringu raames, mille korraldamise ülesande sai AS Saarte Liinid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, tuleb välja selgitada Sõru ja Triigi sadama tehniline olukord ja sobivus uue reisilaeva teenindamiseks ning analüüsida sadamate rekonstrueerimise vajadust.

Hinnata tuleb muu hulgas veel alternatiivse sadamakoha võimalusena Soela sadamat ning hindama peab ka Sõru sadamale alternatiivsete sadamate võimalusena Orjakut ja Tärkma sadamakohta.

Soela oleks hea alternatiiv

Väinamere Liinide juhataja Urmas Treiel on rõõmus, et asjad on kiiresti arenenud. Tema andmeil lõpeb avaliku liiniveo leping Triigi–Sõru liinil 2016. aastal ning Saaremaa ja Hiiumaa vahelise ühenduse uuring on seega õigeaegne. Idee hakkas tema sõnul arenema Saaremaa ja Hiiumaa vahet “kündvate” laevakaptenite Tiit Jõgi ja Viktor Rohtla küsimusest, milline sadam on meresõidu mõttes üldse kõige ohutum.

Treiel teab, et sadamad vajavad investeeringuid ning vedaja esindajana näeb ta, et on mitmeid alternatiive. “Meresõiduohutuse mõistes on Sõru sadama kasutamine Hiiumaa sadamana seotud kõige suurema riskiga,” tõdes Treiel, mööndes, et samas on võimalik sadam oluliselt ohutumaks muuta.

Suurima võimalusena näeb vedaja Saaremaal sadama rajamist Soelasse, mis lühendaks tunduvalt ülesõiduaega ja vähendaks kütusekulu.

Kui rääkida Lääne-Eesti ühisest majandus- ja turismiruumist, annaks kiireim ühendus saarte vahel kindlasti võimsa panuse nende arengusse. Hiiu maavanem Riho Rahuoja kinnitas, et nad on Saare maavanema Kaido Kaasikuga ühisruumi teemat arutanud ja ideel on kindlasti tulevikku.

“Esialgu võimaldaks parem ühendus turistidele paremaid liikumisvõimalusi ja nn ringliikluse korral on lihtne külastada mõlemat saart,” arvas Rahuoja. Oluliselt elavdaks parem ühendus maavanema hinnangul mõlema saare elu suvekuudel.

Võidaksid mõlemad saared

Rahuoja tõi välja, et Hiiumaa ja Saaremaa majandus on erineva struktuuriga ning kiirem laevaühendus annaks suurema võimaluse nende põimumiseks. Hiiumaal on tema sõnul rohkem primaarsektorit ja palju bioloogilist energia-ressurssi. Mõlema saare huvides võiks tema arvates olla oma ressursside suurem vääristamine ja selle kaudu uute töökohtade loomine.

“Mida lühem on ülesõidu aeg, seda parem,” kinnitas ta, lisades, et uute sadamate ja laevateede väljaarendamisel on olulisel kohal tasuvuse ja sellest lähtuvalt mõistlikkuse küsimused. “Mulle endale tundub sümpaatne Soela–Sõru variant kui kõige kiirem, aga lõpplahenduse soovitavad siiski eksperdid.”

Ühisruumi tekkimise vajadust kinnitas ka Saaremaa ettevõtjate liidu (SEL) juhatuse esimees Andi Saagpakk. Ta tõdes, et kui täna räägitakse nii avalikkuse kui ka ettevõtete liidu tasandil Saaremaa ühtsest ja ühesest omavalitsusest ja juhtimisest, siis on selle üks peamine prioriteet regioonis kahtlemata ettevõtluse igakülgne toetamine.

“Ettevõtluse arengu üks peamisi eeldusi on ühendused – seda nii laeva- ja lennuühenduse ja miks mitte ka maismaa ja silla kujul,” tähendas ta. Kui läheneda aga ettevõtluse arengule selle ühe keskse ja laiaulatusliku osa, turisminduse poolelt, siis on ühenduste teema veelgi aktuaalsem.

Saaremaa arenduskeskuse juhataja Piret Pihel märkis, et turistina meeldib meile näha võimalikult palju. Just seetõttu eelistatakse sõita pigem ringe kui pendeldada edasi-tagasi. Saarte ühisruumi idee just seda võimalust pakukski.
“Legend pikkadest praamijärjekordadest, ebamugavustest sadamas ja kõrgetest hindadest on visa kaduma. Ühe piletiga, kiirelt ja mugavalt mandrilt

saartele või siis saartelt saartele on parim reklaam ja igati teostatav lahendus.”

Saaremaa ja Hiiumaa vaheline ühendus vääriks Piret Piheli hinnangul lahendamist kaasaegsemas võtmes – kiiremad ja mugavamad laevad, huvitavalt ja kliendisõbralikult lahendatud teenused sadamas, turistidele väljatöötatud marsruudid ja teavitus.

Kuressaare turismiinfokeskuse turismi peaspetsialist Karmen Paju nentis, et saarte ühisruumi tervikpaketi rakendamine pakub hüppelise arenguvõimaluse puhkemajanduse vallas.

Tootearenduse ja turunduse osas tasuks koostöös mõelda nutikatele lahendustele ning pakettidele, mis pakuksid külastajatele võimaluse tasuda teenuse eest saartel viibimise kestusest lähtuvalt. “On ainulaadne ja ajalooline väljund, kus üheaegselt on toimunud suur areng – uued laevad, rekonstrueeritud sadamad ja automaatne piletikontrolli- ja laadimissüsteem. Tulemuseks on sujuv ja kiiduväärt parvlaevateenus kogu regiooni huvides.”

Rääkides Saaremaa ja Hiiumaa vahelisest parvlaevaühendusest ning arvestades ühele reisile kuluvat aega ja majanduslikku kulu, langeb Paju eelistus samuti Soela kasuks.

 

Üheksa korda mõõda…

Saaremaa ja Hiiumaa sadamate asukoha senistel valikutel on lähtutud pigem maakondade/omavalitsuste initsiatiivist ja kui me olemasolevates sadamates jätkame, peame varem või hiljem rekonstrueerima Triigi sadama ja tõenäoliselt täiendama ka Sõru sadama rajatisi.

Kuna nüüd on riik uue laeva näol tegemas suuremat investeeringut liikluse parendamiseks, peeti vajalikuks ühenduse kompleksse ja ülevaatliku uuringu tegemist, selgitamaks enne raha paigutamist, kas Triigi ja Sõru kõrval on ka alternatiivseid ja paremaid võimalusi. Alternatiive tõepoolest on.

Ministeeriumi huvi on olla kindel, et uue laeva saabudes hakkab see käima nii mere- kui ka maaühendusi arvestades otstarbekaimal liinil ning et vajadusel tehakse kõik liini kaasajastamiseks vajalikud investeeringud ühel perioodil ja omavahel kooskõlas. Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadama rekonstrueerimine koos uute parvlaevade ehitamisega on siin ehk parim võrdlus ja näide – kui teha paremaks, siis kõik korraga.

Milline liin AS-i Saarte Liinid seisukohalt mõistlikum tundub, ei ole mõtet spekuleerida enne uuringu valmimist. Küll aga tuleb enne alternatiivide kaalumist meil ministeeriumi ülesandel selgitada põhjalikult Triigi ja Sõru võimalusi.

Saarte Liinide senine kogemus on näidanud, et meretee, mis kaardil on kõige lühem, osutub päriselus oluliselt pikemaks. Mere sügavus Soela väinas on väga erinev, suur osa väinast on väga madal ning küllalt tugevate hoovustega. Madal meri, setete ja jää liikumine võivad nii mõneski kohas teha laevatee käigushoidmise väga kulukaks või hoopis võimatuks. Sestap on erinevate liinide laevasõidu ajaline võrdlus ennatlik, kuid “ei” ei ütle me täna ühelegi pakutud variandile.
Üheksa korda mõõda… Soela sadama areng on olnud muljet avaldav ja loodame väga, et tegemist saab olema elujõulise sadamaga. Saarte ühtset majandusruumi toetab Saarte Liinid igati ning ülesõidu lihtsustamine ja kiirendamine on sellest vaatevinklist üks esmaseid eeldusi.

Villu Vatsfeld
Saarte Liinid juhatuse esimees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 904 korda, sh täna 1)