Hülgeretk tõi väärteomenetluse (20)

Hülgeretk tõi väärteomenetluse

LOODUSMATK: Ruhnlased komistasid seekord oma tavapärasel igakevadisel jääretkel hüljeste poegimisalale. Hülgepoega imetlevad Kristel ja Iti Lauk. Foto: Kaarel Lauk

Keskkonnainspektsioon algatas eile väärteomenetluse Ruhnu blogisse postitatud fotode põhjal, kus hallhüljeste pesitsusalale loodusmatkale tulnud kohalikud elanikud poseerivad hülgepoegade keskel.

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juht Jaak Haamer ütles, et väärteomenetlus algatati looduskaitseseaduse seaduse alusel kaitsealuse loomaliigi tahtliku häirimise eest. “Tuleb isikutega ühendust võtta ja nad seletuste andmiseks välja kutsuda,” märkis Haamer.

Teisipäeval Ruhnu blogis avaldatud fotodel võib muu hulgas näha hülgepoegi uudistavat rihma otsast lahti koera ja meest, kes on hülgepoja üles tõstnud. Seda vaatavad pealt väikesed lapsed.

Isegi hülgepojad on ohtlikud

Fotod saareelanike matkast hüljeste pesitsusalale on vastukarva ka looduskaitsjatele, kes nimetavad inimese tungimist hüljeste pesitsusalale lubamatuks ja võrdlevad seda linnupesa lõhkumisega.

“Masendav – tõsta hülgepoega kaenla alt ja rebestada tema maks ja sisikond…

Sekkuda, teades, et hülge-emad on jää all, koerad lahtiselt karglemas, valges kasukas hülgepoeg vette aetud külmuma ja surema.., lisaks lapsed juures. Haige värk!” reageeris looduslistis valuliselt loodusmees Val Rajasaar.
Hülgeuurija Mart Jüssi nimetas juhtunut aga kirjeldamatuks rumaluseks Liivi lahel.

Mart Jüssi sõnul ei saa inimesele pahaks panna uudishimu loomade ja lindude vastu, aga loomi tuleb vaadata lugupidamisega ja mitte minna nende vahele trampima. Alustades sellest, et kaitsealuste loomade häirimine ei ole seadusega lubatud, on hülgeuurija hinnangul blogis olevatel piltidel näha umbes 20 asja, mida ei tohi mingil juhul hüljeste läheduses teha. “See on päris jabur ja sobib rubriiki “Ärge mingil juhul nii tehke!”.”

Loomade poegimisala häirimise kõrval on hüljeste keskel lastega jalutamine ja hüljeste sülle võtmine ohtlik ka inimestele endile. “Väikelapse isana ja hülgeuurijana, kes on nende ohtlike loomadega kaks kümnendit maadelnud ja peaaegu kaotanud mõne sõrme, on mulle laste ohtu seadmine täiesti mõistetamatu,” märkis teadlane. “Isegi väiksed hülged on üsna ohtlikud ja neid ei tasu näppida. Nad on hundikoera lõugadega, ründavad väga järsku ja on ootamatult käituvad loomad,” rääkis Jüssi. Hülgehammustus võib aga põhjustada hülgesõrme ehk põletiku, millega kaasneb sõrme kangestumine.

Ruhnlane Kaarel Lauk pole Mart Jüssi kriitikaga nõus ja viimase väiteid kommenteerida ei soovinud. Ta rõhutas, et ruhnlased elavad looduse keskel ja teavad väga hästi, kuidas tagada nii enda kui ka loomade ohutus. “Keegi ei lähe neile näppu lõugade vahele toppima, hüljes on ju röövloom,” nentis ta. Laugu kinnitusel ei teinud ükski jäämatkal käinud ruhnlastest hüljestele midagi halba.

Lauk tõdes, et hüljest maksab tegelikult karta küll. “Nad sisisevad ja tahavad ampsata. Tulevad ise 2–3 meetrit lähemale ja teevad oma “kurja” hülgepoja häält,” tunnistas ta. Tema sõnul vanemad ruhnlased hülgepoegi ei peljanud, kuid kõik lapsed neile lähedale minna ei julgenud.

Avastasid täiesti juhuslikult

Ruhnlase sõnul avastasid nad hülgepesakonna juhuslikult. “Külarahvas käib igal talvel, kui jäämäed hakkavad kogunema, jäämatkadel. Võtame koolilapsed kaasa ja matkame jääl,” selgitas ta. “Hüljeste poegimisalale me sisuliselt komistasime otsa. Polnud aimugi, et nad seal on.” Kaarel Laugu sõnul asub Ruhnu hüljeste pesakond saare lõunatipust umbes 500 meetri kaugusel. “Väga lähedal saarele,” leidis ta.

Laugu sõnul jõudsid matkal kaasas olnud lapsed kokku lugeda 30 hülgepoega, enne kui lugemine sassi läks. Ka vanad hülged olid “pesapaiga” läheduses, kuid hoidsid end jää alla. Varasematel aastatel pole ruhnlased oma jäämatkadel millelegi sellisele peale sattunud.

Kertu Kalmus, Ain Lember

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 142 korda, sh täna 1)