ROOG KUI KATUSEMATERJAL: Sõrve tee 1 maaüksuse loodushoiutööde hanke võitnud Trevor Est OÜ pole huvitatud roo hävitamisest, vaid käsitleb seda ala oma katuseehitusmaterjali kasvukohana. Foto: Sander Ilvest
Kui Pärnu linna rannikul asuvate rannaniitude taastamiseks võeti mullu appi sadakond veist, siis Kuressaare linn, vaatamata keskkonnaameti soovitusele, Sõrve maantee ääres asuva hoiuala hooldamisel loomi näha ei taha.
“See ala asub Tuulte Roosist linna poole ja on ikka nii linna sees, et loomadel ei ole seal mitte midagi teha,” ütles Saarte Häälele Kuressaare linnavalitsuse linnamajanduse osakonna spetsialist Aili Saar. “Linnavalitsus ei arva, et seal keset linna peaksid loomad olema,” lisas ta.
Möödunud aastal sai linnavalitsus seoses Sõrve tee 1 maaüksuse poollooduslike koosluste hooldamiseks väljakuulutatud hankega keskkonnaametilt soovituslikud hooldamistingimused, mis muu hulgas näevad ette ka loomade karjatamist. 22,2 hektari suurusele alale jääval liigirikkal niidul ja rannaniidul soovitab keskkonnaamet karjatada kuni paarikümmet veist, samuti sobivad hobused ja lambad.
Keskkonnaameti maahooldusspetsialist Nete Kukk ütles Saarte Häälele, et alternatiiv karjatamisele on suvine niitmine ja niite koristamine, kui maastik niitmist võimaldab.
Kuke sõnul koostatakse praegu Kuressaare lahe hoiuala kaitsekorralduskava ja tulemas on avalik arutelu, kus küsitakse ka linnaelanike arvamust loomade karjatamise sobilikkuse kohta Kuressaare linna piiril.
Nete Kukk märkis, et linnalähedastel aladel on poollooduslike koosluste hooldamisel oluline teha koostööd linnavalitsuse ja kohalike elanikega, et selgitada välja, kas sobiv hooldusmeetod on niitmine või karjatamine.
Hooldaja keeldub pilliroo hävitamisest
Kuressaare lahe hoiuala eesmärgipärase hooldamise mõistes on probleemiks seegi, et Sõrve tee 1 maaüksuse loodushoiutööde hanke võitnud roovarumisfirma Trevor Est OÜ pole sugugi huvitatud roo hävitamisest, nagu soovitab keskkonnaamet, vaid käsitleb seda ala oma katuseehitusmaterjali kasvukohana. Peamiselt Rootsis rookatuseid ehitav Andrus Reigo ettevõte on ka varasematel aastatel samal alal talviti roogu varunud.
Aili Saar ütles, et lepingu järgi peab Trevor Est OÜ korraldama loodushoiutöid, mille põhieesmärk on kevadsuvel avatud merevaate loomine roostiku tõrjumise abil. Samuti tuleb harvendada kadakaid ja mände vastavalt keskkonnaameti kui maa-ala valitseja soovitustele ja tingimustele. “Peame vaatama, et ta ikka midagi teeb ja lepingu järgi selle ala puhta ja korras hoiab,” sõnas Saar.
Trevor Est OÜ juhatuse liige Andrus Reigo ütles, et ettevõte on küll valmis tegema lepingus ettenähtud raietöid ja avama vaateid, kuid kindlasti ei hakka nad täitma lepingu seda punkti, mis nõuab Sõrve tee 1 maaüksusel suveperioodil roo hävitamist.
“Meie huvi on seal ainult talvisel perioodil roogu varuda,” tunnistas Andrus Reigo. “Kui me roo suvel ära hävitame, siis ei ole talvel ju enam midagi võtta,” selgitas ettevõtja, kelle sõnul võib roo hävitamisest keeldumine tähendada neile lepingu lõpetamist.
Reigo sõnul on Kuressaare hoiualal roo hävitamine suvistes tingimustes ka küllaltki raske, sest maa on kivine ja mudane ja liikuda pole seal võimalik ühegi masinaga.
Nete Kukk ütles, et varem on Andrus Reigoga seotud ettevõte rentinud Loodenina rannaalasid, kuid kuna ta ei täitnud rendilepingu tingimusi, leiti neile aladele uued hooldajad.
Kuressaare hoiuala hooldustööde rendileping on aga sõlmitud linnavalitsusega, mistõttu on keskkonnaametil seal õigus vaid kontrollida, kas poollooduslikku kooslust on rikutud või mitte, ja vajadusel teavitada keskkonnainspektsiooni.
Nete Kuke sõnul talvine roolõikus poollooduslikku kooslust otseselt ei kahjusta, kuid ei aita rannaniidu taastumisele ka kaasa, sest talvel lõigatud rooalal hakkab pilliroog kevadel taas vohama ja jätkub rannaniidule tüüpilise elustiku taandumine. Keskkonnaameti soov on, et alale leitaks hooldaja, kes on valmis poollooduslikke kooslusi niitma või seal loomi karjatama.
Andrus Reigo ütles, et poollooduslike koosluste hooldajate pealetungiga on roolõikamine Eestis taandatud vaeslapse rolli, kellele ka riik ülalt alla vaatab.
“Keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi hinnangul pole roolõikamine mitte mingisugune tegevus: roog on halb ja seda tuleb hävitada, tähtis on vaid ilus maastik,” kirjeldas Reigo riigiasutustes valitsevat suhtumist.
“Ühtegi ala ei ole mõeldud roo varumiseks, vaid kõik on mõeldud roo hävitamiseks ja selle eest on keskkonnaamet valmis ka maksma,” lisas ta.
Roolõikajad on murelikud
Andrus Reigo sõnul on roovarumise saatus muutunud väga ebamääraseks. “Kui vanasti oli vallast paber ilusti olemas, siis praegu ei ole mul seda paberit mitte kellegi käest võtta, sest mulle öeldakse, et roovarumise jaoks paberit ei väljastata,” rääkis katuseehitaja.
Reigo sõnul on roovarujatel maavalitsustega ühekordsed lepingud ja tegutseda õnnestub neil vaid juhul, kui maalapile ühtki teist hooldajat ei leita.
“Sa võid maavalitsusest saada poolloodusliku koosluse peale paberi, aga loomulikult ei hakka ükski roovaruja seal suvel roogu hävitama, et talvel niisama istuda,” rääkis Reigo. “Kui on valida, kas inimene, kes pilliroo hävitab või kes lõikab talvel roogu ja paneb katusele, siis valitakse alati see, kes hävitab.”
Rooettevõtja sõnul lähevad maad nüüd RMK alla ning inimesed, kes praegu tegelevad roovarumisega, mõtlevad juba uute asjade peale. “Roo ressurss kuivab kokku, siin ei ole midagi, varsti tuleb Hiinast roogu tellida,” sõnas Andrus Reigo.
Loading ...
tehke silmad lahti, Andrus Reigo, vaadake ringi, kogu rannik on roogu täis ja üha tihedamaks läheb. Ning mitte igal pool ei ole rannaniidu taastamise nõue takistamas. Ei pea kohe tuhvlitega korterist välja astudes rookombaini istuda saama.
Su ettepanek on huvitav, aga kahjuks on see kodus tugitoolis tehtud. Selle teemaga on tegeletud ja Keskkonnaametist on küsitud vabu roomaid. Kahjuks on kõik roomaad lepingutega kaetud ja üksiku rootuka pärast ei hakka keegi oma rookombaini vedama ja ise üritusele peale maksma
vabandust, kes on Aili Saar, kes räägib linnakodanike nimel. Mina tahan küll, et aasta ringi oleks Tuulte Roosi piirkonnas meri näha. Igas küljes tungib võsa peale, mis on merelinn Kuressaare??
Aili Saar ei rääkinud linnakodanike nimel. Aili Saar rääkis linnavalitsuse nimel — “Linnavalitsus ei arva, et seal keset linna peaksid loomad olema,” lisas ta.
Linnakodanike arvamust alles hakatakse uurima — Kuke sõnul koostatakse praegu Kuressaare lahe hoiuala kaitsekorralduskava ja tulemas on avalik arutelu, kus küsitakse ka linnaelanike arvamust loomade karjatamise sobilikkuse kohta Kuressaare linna piiril.
Ega see nüüd ikka linna keskel kah pole ja igatahes parem mõte kui golfiväljak.Millegipärast oli kunagi vaja kekväljak betooni täis valada.Kas tõesti on saarlastel raha niipalju ,et igal sammul peab olema mingi müügiputka kust osta viletsat hiina kaupa.Ja nüüd äkki ei sobi lehmad linna serva võsasse.
Eks maal ongi elu ju väljasurnud, kolime siis loomad ka linna. Mis nad seal maal ikka teevad. Miks me ei võiks kõik sõbralikult linnas koos olla ja loomade pealt saadavast toetustest elada? See oleks ju loomapidamine 21 sajandi Eestis.
Roomees lootis lüpsta kahte lehma korraga.
Makstagu nn “hooldamise” eest talle ja talvel “ärahooldatud” roog ka veel Rootsi maha müüa. Geniaalne plaan, aga kuidas seda küll konkursil ametnikele serveeriti, et ta võitjaks osutus? Küllap üks silm muljuti kinni, et teise nurgast “pataka” paksust hinnata.
Tundub,et roovaruja on ainuke,kes kasvatab pisutki SKP-d.Need lamburid-veisekasvatajad ning hobusepidajad ainult ripuvad euroliidu nisa küljes ja saavad prisket toetust…
Kahjuks ei ole me nii targad olnud kui sina, Revident ja siiamaani ei ole me selliste huvitavate skeemide peale tulnud, aga elu õpetab, skeemid ja toetused on moes. Mine tea, äkki tulevikus!
Lahendus, Kuressaare/Saaremaa on suhteliselt väike kogukond, kui äkki küsiks elanike käest, kes soovib näha Tuulteroosis võsa asemel loomi karjamaal jalutamas.
Suurendaksime inimeste kaasatust kodukandi arengul ja pikemas perspektiivis tekitaksime hoolivust ja huvi ümbruses toimuva vastu.
Küsitluse saaks läbi viia internetis, imelihtne.
Kahjuks ei ole kõigil arvuteid, igal pool pole interneti levi ja arvutikasutus oskusi ei ole ka paljudel. Äkki toetad ka ühtlasi nii rahaliselt kui ka õppetunditega. Arvutid ja interneti võiksid kah välja teha juba ühtlasi.
Mul tuli kah mõte teeks INTERNETIS küsitluse: “Kas kasutad interneti?”. Ilmselt oleks kõigi vastus JAH.
Ebaturvaline internett ei sobi küll mingiks küsitluseks…Väga lihtne on saadud tulemustega manipuleerida nii,nagu kellelegi just kasulikum…Oli vist üks koolipoiss,kes tõestas,et e-valimistel sai hääli ümber tõsta…
Ma tahaks dolomiidist ehituskive valmistada. Hea oleks linnuse juurest neid varuda – juba valmistöödeldud ja mulle mugav käia ka.
Kui on eesmärk roofirmade tegevus lõpetada, siis andke minna. Mõnikümmend töötut Saaremal siis jälle juures ja väike “panus” ka Eesti väliskaubanduse bilanssi ka antud. Jõudu teile pööbel ja lumpenproletariaat.
Mitte ei saa aru, kellele see Tuulte Roosi rooväli ette jääb -merd näeb ju teisest küljest! Ja veel, kas selline soostunud ala ikka sobib veistele nagu “targad” keskkonnaametist arvavad. Mereäärsed maad on veidi teistsuguse pinnasega ja loomal on kohta valida kuhu minna. Kui veis soosse upub, kes teda sealt päästab? See poollooduslik ala toodab ja taastoodab seal ju ise kui arvestada roolõikust. Olge palun teemaga ettevaatlikud! Suvine lainetav rooväli ei häiri enamus inimesi, mis keskkonnaametil häda – kas EU rahade paikapanemisega kiire taga? Igatahes on nende rahadega targemat teha, kui looduses sundharimist rakendada.
Mina eelistaksin roolõikajaid. Meil siin maal mere ääres on lihaveised rannaääre täiega ära lagastanud – hunnikud igal pool ja nendest väetisehunnikutest on hoopis kõik vohama läinud, liivaalad kattuvad rohuga.
Pole kunagi Eesti maastikul olnud neid veiseid söömas rannikul. Ikka lambad.
Veised hoiualal – vaatake, mis rajad on nad sisse teinud . Isegi metsloomad ei tee seda 100 aastaga. Mustust ja rooja on maha jäetud kõikjale, kes koristab ?
Palju aastaid tagasi oli ilus rannajoon ja ka üksikud lehmad nämmasid suvel seal, pole kedagi seganud, ega`s neid loomi siis ole palju ???!!
Miks peab olema metsik kui saaks ka teisiti ?
Arvestades seda, et isegi lambaid ei ole suudetud Loode tammikus aia sees hoida, on need planeeritavad veised varsti otsapidi korteri ukse taga.
Muul juhul ei oleks nende neljajalgsete vastu.
Lehmad Kuressaares ei ole sugugi mingi väga erakordne idee. Kui Tammsaare 100 aastat tagasi Kuressaares suvitas, kirjeldas ta kuurortlinnaelu, kus lehmad igal hommikul ja õhtul uulitsatel promeneerisid ja omanikud nendega saksa keeli kõnelesid, et oma linnaelaniku-seisust rõhutada %)
Esiteks – kus on loomakari, sinna inimesel asja ei ole.
Ja teiseks – kui pilliroo asemel oleks veisekari, kas siis merevaade oleks ilusam.
jah, siis paistaks tee ääres seisjale meri. Aga kui loomadest end palju kõrgemaks pead, on turvaline jääda Tuulte Roosi kolmandale korrusele diivani peale. On igati kindlam.
Üks hea artikkel pilliroo kohta:
http://www.saartehaal.ee/2011/01/06/raagime-metsa-aastal-pilliroost/
oleks parim, ei sega vaadet ka:)