Kuressaare linn ei taha kariloomi hoiualadele (25)

Kuressaare linn ei taha kariloomi hoiualadele

ROOG KUI KATUSEMATERJAL: Sõrve tee 1 maaüksuse loodushoiutööde hanke võitnud Trevor Est OÜ pole huvitatud roo hävitamisest, vaid käsitleb seda ala oma katuseehitusmaterjali kasvukohana. Foto: Sander Ilvest

Kui Pärnu linna rannikul asuvate rannaniitude taastamiseks võeti mullu appi sadakond veist, siis Kuressaare linn, vaatamata keskkonnaameti soovitusele, Sõrve maantee ääres asuva hoiuala hooldamisel loomi näha ei taha.

“See ala asub Tuulte Roosist linna poole ja on ikka nii linna sees, et loomadel ei ole seal mitte midagi teha,” ütles Saarte Häälele Kuressaare linnavalitsuse linnamajanduse osakonna spetsialist Aili Saar. “Linnavalitsus ei arva, et seal keset linna peaksid loomad olema,” lisas ta.

Möödunud aastal sai linnavalitsus seoses Sõrve tee 1 maaüksuse poollooduslike koosluste hooldamiseks väljakuulutatud hankega keskkonnaametilt soovituslikud hooldamistingimused, mis muu hulgas näevad ette ka loomade karjatamist. 22,2 hektari suurusele alale jääval liigirikkal niidul ja rannaniidul soovitab keskkonnaamet karjatada kuni paarikümmet veist, samuti sobivad hobused ja lambad.

Keskkonnaameti maahooldusspetsialist Nete Kukk ütles Saarte Häälele, et alternatiiv karjatamisele on suvine niitmine ja niite koristamine, kui maastik niitmist võimaldab.

Kuke sõnul koostatakse praegu Kuressaare lahe hoiuala kaitsekorralduskava ja tulemas on avalik arutelu, kus küsitakse ka linnaelanike arvamust loomade karjatamise sobilikkuse kohta Kuressaare linna piiril.

Nete Kukk märkis, et linnalähedastel aladel on poollooduslike koosluste hooldamisel oluline teha koostööd linnavalitsuse ja kohalike elanikega, et selgitada välja, kas sobiv hooldusmeetod on niitmine või karjatamine.

Hooldaja keeldub pilliroo hävitamisest

Kuressaare lahe hoiuala eesmärgipärase hooldamise mõistes on probleemiks seegi, et Sõrve tee 1 maaüksuse loodushoiutööde hanke võitnud roovarumisfirma Trevor Est OÜ pole sugugi huvitatud roo hävitamisest, nagu soovitab keskkonnaamet, vaid käsitleb seda ala oma katuseehitusmaterjali kasvukohana. Peamiselt Rootsis rookatuseid ehitav Andrus Reigo ettevõte on ka varasematel aastatel samal alal talviti roogu varunud.

Aili Saar ütles, et lepingu järgi peab Trevor Est OÜ korraldama loodushoiutöid, mille põhieesmärk on kevadsuvel avatud merevaate loomine roostiku tõrjumise abil. Samuti tuleb harvendada kadakaid ja mände vastavalt keskkonnaameti kui maa-ala valitseja soovitustele ja tingimustele. “Peame vaatama, et ta ikka midagi teeb ja lepingu järgi selle ala puhta ja korras hoiab,” sõnas Saar.

Trevor Est OÜ juhatuse liige Andrus Reigo ütles, et ettevõte on küll valmis tegema lepingus ettenähtud raietöid ja avama vaateid, kuid kindlasti ei hakka nad täitma lepingu seda punkti, mis nõuab Sõrve tee 1 maaüksusel suveperioodil roo hävitamist.

“Meie huvi on seal ainult talvisel perioodil roogu varuda,” tunnistas Andrus Reigo. “Kui me roo suvel ära hävitame, siis ei ole talvel ju enam midagi võtta,” selgitas ettevõtja, kelle sõnul võib roo hävitamisest keeldumine tähendada neile lepingu lõpetamist.

Reigo sõnul on Kuressaare hoiualal roo hävitamine suvistes tingimustes ka küllaltki raske, sest maa on kivine ja mudane ja liikuda pole seal võimalik ühegi masinaga.

Nete Kukk ütles, et varem on Andrus Reigoga seotud ettevõte rentinud Loodenina rannaalasid, kuid kuna ta ei täitnud rendilepingu tingimusi, leiti neile aladele uued hooldajad.

Kuressaare hoiuala hooldustööde rendileping on aga sõlmitud linnavalitsusega, mistõttu on keskkonnaametil seal õigus vaid kontrollida, kas poollooduslikku kooslust on rikutud või mitte, ja vajadusel teavitada keskkonnainspektsiooni.
Nete Kuke sõnul talvine roolõikus poollooduslikku kooslust otseselt ei kahjusta, kuid ei aita rannaniidu taastumisele ka kaasa, sest talvel lõigatud rooalal hakkab pilliroog kevadel taas vohama ja jätkub rannaniidule tüüpilise elustiku taandumine. Keskkonnaameti soov on, et alale leitaks hooldaja, kes on valmis poollooduslikke kooslusi niitma või seal loomi karjatama.

Andrus Reigo ütles, et poollooduslike koosluste hooldajate pealetungiga on roolõikamine Eestis taandatud vaeslapse rolli, kellele ka riik ülalt alla vaatab.

“Keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi hinnangul pole roolõikamine mitte mingisugune tegevus: roog on halb ja seda tuleb hävitada, tähtis on vaid ilus maastik,” kirjeldas Reigo riigiasutustes valitsevat suhtumist.
“Ühtegi ala ei ole mõeldud roo varumiseks, vaid kõik on mõeldud roo hävitamiseks ja selle eest on keskkonnaamet valmis ka maksma,” lisas ta.

Roolõikajad on murelikud

Andrus Reigo sõnul on roovarumise saatus muutunud väga ebamääraseks. “Kui vanasti oli vallast paber ilusti olemas, siis praegu ei ole mul seda paberit mitte kellegi käest võtta, sest mulle öeldakse, et roovarumise jaoks paberit ei väljastata,” rääkis katuseehitaja.

Reigo sõnul on roovarujatel maavalitsustega ühekordsed lepingud ja tegutseda õnnestub neil vaid juhul, kui maalapile ühtki teist hooldajat ei leita.

“Sa võid maavalitsusest saada poolloodusliku koosluse peale paberi, aga loomulikult ei hakka ükski roovaruja seal suvel roogu hävitama, et talvel niisama istuda,” rääkis Reigo. “Kui on valida, kas inimene, kes pilliroo hävitab või kes lõikab talvel roogu ja paneb katusele, siis valitakse alati see, kes hävitab.”

Rooettevõtja sõnul lähevad maad nüüd RMK alla ning inimesed, kes praegu tegelevad roovarumisega, mõtlevad juba uute asjade peale. “Roo ressurss kuivab kokku, siin ei ole midagi, varsti tuleb Hiinast roogu tellida,” sõnas Andrus Reigo.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 396 korda, sh täna 1)