2x 5 põhjust ühinemiseks (TÄISMAHUS) (3)

Eestis on maapiirkondade elanikkond kahel viimasel aastakümnel pidevalt vähenenud. Saare maakond ei ole selles osas kahjuks erand. Kui pered ja ettevõtted on pidanud end pidevalt kohandama uute oludega, siis avalikus halduses on olulisemaid reforme edasi lükatud. Leiame, et muudatuste tegemata jätmine pole õigustatud. Me ei pea ootama keskvalitsuse käske. Kohalikku elu saavad saarlased korraldada vastavalt oma huvidele. Saare maakond suudaks seda oma piiride, toimealade ja ühise kultuurilise identiteedi poolest praegusest palju enam.

Esitame viis peamist põhjust, mida kõigi omavalitsuste ühinemine Saare maakonnale annab.

1. Toimivam ruumikorraldus. Omavalitsuspiiride puudumine võimaldab näha loogilist tervikut. Avalike teenuskeskuste, koolivõrgu, sotsiaalhoolekande, teedevõrgu ja ühistranspordi arendamise ühine planeerimine aitab vältida tarbetut investeeringute dubleerimist, koondada vahendeid prioriteetsetesse projektidesse ja tasandada piirkondlikku ebavõrdsust. Ühine ruumiplaneerimine võimaldab laiemat ja sisukamat arutelu ettevõtjatega ning seega ka paremaid võimalusi uute töökohtade tekkeks, ettevõtete paigutuse suunamiseks ja inimvara arendamiseks.

2. Haldamise ja teenuste parem kvaliteet. Ühinemine võimaldab avalikku sektorisse palgata vajalikke asjatundjaid ja pakkuda neile väärilist töötasu. Seeläbi tagatakse kompetentsed ametnikud ja teenistujad kõigis avalike teenuste valdkondades, kindlustatakse neile põhjendatud töökoormus ja arendatakse spetsialiseerumist, et pakkuda kõiki vajalikke teenuseid üle maakonna. Ühine omavalitsus saab lepingu alusel riigilt üle võtta maavalitsuse ülesanded, v.a järelevalve. Saab optimeerida munitsipaalettevõtete struktuuri, soojuse, veevarustuse jt munitsipaalteenuste osutamist ja investeeringuid ning luua eeldusi taskukohasemaks hinnaks.

3. Tegusam juhtimine. Ühendatud omavalitsuse suurus, ülesannete mastaapsus ja tehtavate otsuste mõjukus muudavad juhtimise atraktiivsemaks ja strateegilisemaks. Volikogu ja valitsuse kohtadele kandideerib ning komisjonides soovib praegusest rohkem osaleda ennast juba tegudega tõestanud ja motiveeritud inimesi.

4. Mõjukuse kasv. Võimekam omavalitsus on tehtavate otsuste osas riigikogule, valitsusele ja riigiasutustele tugevam partner. Ühinenud omavalitsus, mis on oma rahvaarvult võrreldav Pärnu linnaga, kuid esindab terve maakonna territooriumi, on ainulaadne ja tema sõnakus arvestatav. Seetõttu arvestatakse saarlaste häält meie riigi otsustes tänasest enam. Kasvab sisukus ka välissuhtluses, kus omavalitsuste partneriteks on suured ja tugevad omavalitsused, mitte riigi esindajad, nagu meie maavanemad, kellel omavalitsuslik mandaat puudub.

5. Suurem finantsbaas ja parem rahaline võimekus. Omavalitsuste ühinemine tulubaasi ei kasvata, aga tulude ühendamine võimaldab raha kasutada sihipärasemalt ja paindlikumalt. Vahendid vajalike investeeringute teostamiseks või projektide omaosaluse tasumiseks saab kiiremini kokku. Samuti on laenutingimused suuremale omavalitsusele soodsamad. Ühine omavalitsus saab oma tegevust pikaajalisemalt planeerida, rohkem investeerida ja efektiivsemalt majandada.

Omavalitsuste ühinemisega seonduvat ei ole piisavalt selgitatud ja see tekitab hirme. Muudatustega seonduvaid kartusi saab maandada järgnevalt.

1. Kohalik võim ei pea elanikest kaugenema. Endiste valdade kogukondade esindatuse tagamiseks ühendvalla volikogus saab maakonna jaotada mitmeks valimisringkonnaks. Omavalitsuse põhimäärusega tagatakse eri piirkondade elanike esindatus volikogu komisjonides ja ühendvalla asutustes. Ühendvalla asutuste paigutamiseks väljapoole ühendvalla keskust toimub ametiasutuste maakonnaülene spetsialiseerumine. Luuakse avalike teenuste osutamise võrgustikupõhine korraldus ja mitmekihiline valitsemine.

2. Teenuste kättesaadavus ei pea halvenema. Kohalikesse teenuskeskustesse jäävad tööle spetsialistid, kes osutavad elanikele teenuseid, nõustavad, võtavad vastu avaldusi jne. Suure omavalitsuse piires muutuvad mõned teenused endiste väikevaldade inimestele isegi paremini kättesaadavaks, kuna enne vastavat spetsialisti kohapeal ei olnud, näiteks lastekaitsetöötajat. Investeeritakse e-teenuste osutamisse ja ühistranspordi korraldus muudetakse nõudlusele vastavaks. Jätkatakse teedehooldust.

3. Väikseid koole ei pea likvideerima. Suuremas omavalitsuses on paremad võimalused koolide koostööd korraldada, et anda õpetajatele piisavat töökoormust, aga kaaluka vajaduse korral säilitada ka väiksemaid koole. Lasteaiad ja algkoolid peavad jääma lastele kodu lähedale. Ühinemislepingus saab kokku leppida kriteeriumid, mille alusel koolivõrku arendatakse. Muudatused koolivõrgus tulenevad laste arvust, mitte halduskorraldusest.

4. Praegused vallakeskused ei pea kaotama palju töökohti. Haldusreform puudutab haldusaparaati, mitte eelarvelisi asutusi – koole, lasteaedu, raamatukogusid jt. Nende jätkamine sõltub mitte halduskorralduse muutumisest, vaid sellest, kas pakutavale teenusele on tarbijaid. Vallamajadesse tekivad elanike esmaseks teenindamiseks alalised teenuskeskused, mis vajavad oma eriala asjatundjaid.

5. Kohalik identiteet ei pea kannatama. Inimeste kohatunne on seotud nende koduga – küla või linnaga, laiemalt kihelkonna, maakonna, Eestiga. Identiteet on seotud rohkem kultuuri kui haldusjaotusega. Saare maakonna vallad on suuresti kihelkonnapõhised, väikevaldade kadu tugevdab hoopis kihelkondade ja Saare maakonnaga samastumist. Kihelkondlik mitmekesisus on Saare maakonna kui terviku väärtus ja seetõttu on alust arvata, et ühendvald toetab kohaliku kultuuripärandi hoidmist väärikalt. Tugevdatakse külaliikumist ja toetatakse seltsitegevust.

Kirjeldatud kasud ei tule kohe, aga need on kasud igale maakonna elanikule. Mil määral me need kätte saame, sõltub meist endist – sellest, kuidas ühinemine läbi viia, ühine juhtimine korraldada ja riskid maandada. Kindel on aga see, et ühinemiseta pole need kasud üldse kättesaadavad.

Soovime, et Saare maakonna omavalitsused annaksid oma elanikele võimaluse väljendada arvamust selles küsimuses rahvahääletusel, mis toimuks 20. oktoobril koos kohalike valimistega. Volikogud peavad otsuse rahvahääletuse korraldamise kohta langetama enne jaanipäeva.

Järgnevatel nädalatel pakume teemade kaupa välja visiooni ühisest omavalitsusest. Ootame kõiki huvilisi sel teemal oma sõna sekka ütlema ja arvamust avaldama.

 

Aado Keskpaik, Agne Peetersoo, Andi Saagpakk, Hannes Koppel, Jaanika Tiitson, Kaido Kaasik, Koit Kelder, Margus Mägi, Piret Pihel, Taavi Kurisoo, Urmas Treiel, Villi Pihl

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 461 korda, sh täna 1)