Muuseum tahab kärpida taastamistööde mahtu (2)

Muuseum tahab kärpida taastamistööde mahtu

KUI TÖÖ VEEL KÄIS: Alguses võeti projekti koosseisu kogu kindlusekompleks, nüüd aga on vaja tööde mahtu tublisti vähendada. Foto: Egon Ligi

Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa kinnitas eile, et muuseum on esitanud EAS-ile taotluse vähendada tehtavate tööde mahte.

Põhjus on lihtne: käimasoleva hanke pakkumisvoorus selgus, et uue hanke maksumus kujuneb peaaegu 800 000 euro võrra kallimaks, kui muuseumi võimalused seda lubavad.

Välja võeti need ehitusmahud, mis otseselt ei kahjusta objekti säilimist ja pooleliolevate tööde lõpetamist ega häiri muuseumi igapäevatööd. Laekunud pakkumiste järgi on just varisenud tammi asendamine sillaga hinnalt kalleim töö, makstes üle poole miljoni euro.

Müürid on tähtsamad

“Kui on valida silla ja suure osa müüride taastamise vahel, siis valime loomulikult kindlusemüürid. Need on juba rusukihtide alt välja puhastatud ja seega väga varisemisohtlikud,” märkis Püüa.

Pealegi ei ole teetamm otseselt muuseumi omanduses, vaid osa Lossi tänavast, mis viib kirderaveliinil olevate villadeni ja edasi kindlusse. Omal ajal võeti projekti koosseisu kogu kindlusekompleks, kaasa arvatud raveliinid ja vallikraavi esine kaitseglassii.

Kuna aga projektitaotluse menetlemisel eelarvet tublisti vähendati, jäi OÜ-ga Primus PR sõlmitud töövõtulepingusse vaid tammi asendamine sillaga, selgitas muuseumijuht.

Lisaks silla välja jätmisele tahetakse vähendada ka müürilõikude dolomiitvooderdisega katmise mahtu, loobuda 1980-ndatel laotud dolomiitvooderdise survepesust ja uuesti vuukimisest ning vallialuste teede korrastamisest.

Kuna projekt ja muinsuskaitse eritingimused näevad niikuinii ette vaid dolomiitvooderdise osalise taastamise, siis mahu vähendamine üldpilti suurt ei muuda. Olemasoleva voodri puhastamine pole Püüa sõnul eluküsimus, mis peab toimuma just neil aastail. Sama käib ka müüre ümbritsevate teede kohta. Kuigi teed on vajalikud müüride hooldamiseks ja vundamentide kaitseks, saab nende tõstmist ja juurdeehitamist teha ka tulevikus, põhjendas Endel Püüa.

Asjad venivad

Muuseumidirektorit teeb murelikuks see, et asjaajamine on EAS-is veninud juba 30. jaanuarist saati. “Hiljemalt aprilli keskpaigaks peaksime ehitajaga lepingu alla kirjutama, sest lubimördiga saab töid teha vaid maist oktoobrini ja ajavaru meil enam ei ole. Ühe aasta oleme juba niigi kaotanud,” tõdes Püüa.

Tulevikku vaadates avaldas ta lootust, et Kuressaare kindlusele leitakse raha ka järgmisest struktuuritoetuste programmist. Käimasolev projekt on ju sisuliselt tööde I etapp. Järgmises etapis tuleks konserveerida-restaureerida raveliinid, puhastada vallikraav ja kindlustada selle kaldad, rajada teetammi asemele sild jne.

Kuid sellesse etappi peaksid mahtuma ka linnusehoone remont, ligi 30 aastat vanade ajalooekspositsioonide väljavahetamine jms. Muuseum on kultuuriministeeriumi oma plaanidest teavitanud ja saanud ses osas positiivset tagasisidet.

Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu sõnul on linnavalitsus arvestanud sellega, et tammi taastamine jääb nende kanda. Raha silmas pidades on otstarbekam olemasolev tamm taastada.

Lisaks toetas Lossi tänav 27 omanik Arti Arakas ettevõtmist eelmisel aastal 10 000 euroga. See summa kasutatakse nüüd ära. Hankedokumendid on koostamisel ja tööga loodetakse valmis saada juuni lõpuks, kinnitas Maripuu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 343 korda, sh täna 1)