Kuressaare gümnaasiumis käib arutelu koolirõivaste üle (34)

Kuressaare gümnaasiumis käib arutelu koolirõivaste üle

KIRJU PILT: Septembris loopisid KG noored tekliaktusel oma peakatteid rõõmsalt lae poole, igaühel seljas just selline riie, mis meeldib. Foto: Gert Lutter

Kuressaare gümnaasiumi hoolekogu hakkab koolirõiva teemat arutama oma järgmisel koosolekul 12. märtsil.

Kuressaare gümnaasiumi direktor Toomas Takkis saatis paar päeva tagasi kooli hoolekogule, klassijuhatajatele ja lastevanemate esindajatele e-kirja, milles märgib, et ühed pooldavad koolirõivast tuliselt, teised on sama tuliselt selle vastu.

“Argumente jagub mõlema seisukoha poolt ja vastu. Kolmandatel on suva,” tõdeb Takkis, lisades, et selle teema juures on olulised õpilaste vanus, rõivaste maksumus, lapsevanemate arvamus, õpilaste arvamus ja natuke ka kooli töötajate seisukohad.

Praegu on KG-l olemas koos õpilastega välja valitud kooli värvide ja logoga tekkel ja pidupäevadel soovitakse õpilasi näha pidulikes rõivastes (must-valge, rahvariie, tekkel).

Koolijuht märgib, et arutatud on ka võimalust töötada välja erinevaid kooli sümboolikaga ja kooli värvides (must, sinine, kuldne) rõivaesemeid, mida soovijad saaksid kanda.

Takkis rõhutab, et nad ei kasuta sõna “koolivorm”. “Juhtkonna poolt ei tule algatust koolivormi kehtestamiseks. Vormi ideoloogia ei käi kokku meie põhiväärtustega. Küll on aga meil maja ette kivisse raiutud kolm sõna – Vabadus. Ilu. Tõde. Seega võiks meil kõigil olla vabadus kuulutada oma ilusat tõde,” selgitab koolijuht.

Ta lisab, et kui mõni klass, lend või kooliaste soovib arutelude tulemusena kasutusele võtta teatava hulga nimetusi koolirõivaid või mõne üksiku rõivaese-me, siis võiks see KG-s võimalik olla.

Kooli juhtkond võtab siis arvamused ja seisukohad meelsasti teatavaks. Samuti võtaks kooli juhtkond vajadusel ja huvi korral ette soovitud näidiste korraldamise kooli, suhtlemise ja asjaajamise tootjaga.

Kooli hoolekogusse kuuluv Anti Toplaan ütles oma isiklikku arvamust väljendades, et kui püüda leida põhjendusi ühise koolivormi kehtestamiseks, siis võiksid need olla järgmised: “Ühine vorm looks ja kujundaks ühe kooli tunnet või mainet. Praegu on selleks pidulikel juhtudel tekkel ja lõpetajatel ühine kuub ja müts.”

Ta lisas, et sotsiaalses plaanis looks vorm aluse võrdsusele, kus ühelgi lapsel ei tohiks teise ees olla eelist tema pere majanduslike võimaluste või nende puudumise tõttu.

“Vorm looks paratamatult aluse ka korrale ja teatud kollektiivse vastutuse seosed. Kuulates laste arvamusi, tundub, et koolivormi võimalikkus oleks nende jaoks huvitav idee,” tähendas Toplaan, kelle perest õpib KG-s kolm last.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 590 korda, sh täna 1)