Kodualust maad maksust vabastades on mitu Saare maakonna omavalitsust samaaegselt korrigeerinud maamaksumäärasid, mida väljendatakse protsendina maa maksustamise hinnast.
Maamaksumäära suurus võib ulatuda koguni 2,5 protsendini maa maksustamishinnast aastas ning mitu omavalitsust on oma maksumäära selleni juba tõstnud. Maamaks laekub 100% kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Kui Kuressaare linnavalitsus tõstis maamaksumäära eelmise aastaga võrreldes ühtlaselt 1,5 protsendilt 2 protsendile, siis näiteks Laimjala vallas muutus ühe tsooni protsent eelmise aasta 2 protsendist 2,5-ks.
Valjala vallas suurenes sama näitaja kahes tsoonis 0,3% võrra. Salme jagas ühtlase 2,2 protsenti kahe tsooni vahel, millest on nüüd ühes maamaksumäär 1% ja teises 2,4%.
Vaadates kogu tabelit, jääb silma, et enamik omavalitsusi on üsna lähedal seadusega lubatud 2,5 protsendile.
Orissaare abivallavanem Margus Pikkor täpsustas, et tegelikult on Orissaare vallas tsoone koguni kaheksa. Viimastel aastatel on nad ühesuguse väärtusega maade maksustamismäärasid lihtsalt ühtlustanud. Ka on aleviku maatükkide väärtus teistsugune kui mujal vallas.
Abivallavanem nentis, et üks kord tuleks tsoonisid veel ühtlustada. Kas seda tehakse järgmisel aastal, ta öelda ei osanud. Maa maksustamise praegune hind kehtib 2001. aastast.
Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu kinnitusel on Kuressaares maamaksumäär alates sellest aastast varasema 1,5% asemel 2%. See, kui suur on maamaks, sõltub kinnistu suurusest ja 2013. aastal on kõige suurema, Kuressaare lennuvälja kinnistu (128 ha) maamaks 22 800 eurot.
Sadakond kõige suurema maamaksu maksjat ongi ärimaade omanikud ja esimene koduomaniku soodustusega maamaksu maksja on maksu suuruselt 130. kohal, ütles linnavalitsuse vanemmaakorraldaja Piret Laid.
Kortermajades, kus on ka äripinnad, maksavad omanikud maamaksu mõlema pinna eest. Tallinna tn 14 kortermajas on 42 korteriomandit. Äripinna aluse maa eest peab üks korteriomanik maksma maamaksu 5,20 eurot. Kuna ülejäänutel jääb maksusumma alla 5 euro, mida maksu- ja tolliamet sisse ei nõua, siis ei tule neil midagi maksta.
MIS JURA MAAMAKSUVABASTUS EI SUNNI MAKSUMÄÄRA TÕSTMA, VAID IKKA VALLAAMETNIKE PALGATÕUSUD.PALGATÕUSUDE VAHENDITE LEIDMISEKS ONGI PRAEGU ÜLIOLULINE VALDADE KIIRE LIITMINE, SEST KÜLADSSE JÄÄNUD VANURID EI SUUDA ENAM MAKSA ÜHA SUURENEVAID MAAMAKSE.
Aga riik pidi ju omavalitsustele selle puudujääva maksuosa kompenseerima.Seega-kas otsitud põhjus või besrublikalik maksuarvestus(mida nad on varemgi teinud…)
Linnas määrad tõusid ja sellega seoses maksame sel aastal 27 euri rohkem vaatamata kodualuse maa vabastusest! Tore küll aga oleks eelistanud eelmise aasta maamaksu.
ja mis oli siis selle vabastuse mõte???
selles, et Sina maksad oma põllu või metsamaaga kinni kellegi nn kodualuse maa.
SEE MAAMAKSU KAOTAMINE IRL POOLT ON JU PUHAS POPULISM, VALETATAKSE SELLEKS ET VÕIMUL PÜSIDA!
KES NEED LOLLID KÜLL ON KES SELLISEID VALIVAD EI SAA ARU!MIS ON SELLISE KAOTAMISE MÕTE? =0
maamaksu arvestades on patriotism kadunud ja edaspidi olen tallinna kodanik.
tasakaal peab olema:suurendad maamaksu ,kaotad tulumaksu
…edaspidi olen tallinna kodanik…
Kes selle maamaksumäära kaudse tõstmisega algust tegi? Ikka savipäts oma Talinas, et IRLi intsiatiivile kodualuse maamaksust vabastamiseks, tahtis anda pasunasse.Seda protsendimäära tõstsid hiljem peaaegu kõik omavalitsused, et oma tulubaasi suurendada.
..ja järelikult on savisaar suur autoriteet,kui reformimeelne ja isamaaline kuressaare tema tegusid kopeerib.
NB!tallinnas oli 2012 maamaksu vabastus isikupõhine.
Meie linnaviletsus pani ka savisaart.
Ka meie linnavolikogu IRLi fraktsioon kui koalitsiooni osaline pani savisaart.Veidi skisone olukord. Ühe käega annad, teisega võtad ja see võetav osa on suurem kui antav osa. Nagu Tootsi maakera, kus…
…Kuressaares maamaksumäär alates sellest aastast varasema 1,5% asemel 2 %…
Kes selle tõusu taga on ? Linnavolikogu majanduskomisjon? ja Alt. Kõige lollikindlam viis põlistelt linnakodanikelt raha välja pressida. Tuleb kord kuus mandrilt oma suurte rahade juurest ja muudkui teeb ettepanekuid. Kas sõidame kõik mandrile suurt papirulli kerima? Üks ehitas riigi rahadega linna korteri ja maksab mingeid sente. Teine sai mingi veelombi elamu ehtamiseks ja maksab nii et aitab. Kusagil 2000 ruudu eest üle 200 euro. Tuleks ikka arvestada, et inimeste pension on sageli väiksem kui maamaks. Röövlikari, kes jõuga oma jopedele raha välja pressib. Mida rohkem oled aastakümnetega ümbruse korrashoiuks vaeva näinud, seda suurema laksu saad. Inimene on nagu kurjategija, keda karistatakse nähtud vaeva eest. Linnavalitsus võiks raha välja pressida igasugustelt golfiurvedelt, mitte aga põlistelt linnakodanikelt.