“35 aastat Saaremaa kunstiklubi”

35 aastat Saaremaa kunstiklubi

JUUBELINÄITUS: Linnuse keldrisaalis avatud väljapanek annab ülevaate Saaremaa kunstiklubi 35 tegevusaastast. Avamisel olid kohal klubi liikmed Riina Saar (esiplaanil vasakul) ja Ilme Armuand. Foto: Signe Mehik

Just niisugust nime kannab 21. veebruaril Kuressaare linnuses avatud näitus Saaremaa kunstiklubilt.

“Saaremaa kunstiklubi sündis täielikult harrastuskunstnike ja kunstihuviliste algatusest. 1978. aasta jaanuaris moodustas 14 kunstnikuhingega inimest klubi, mis hakkas aktiivselt tegutsema. Klubi tööd volitati juhtima ajaloo- ja kunstiõpetaja Helju Pärt,” rääkis klubi asutajaliige, tollane rajooni kultuurimaja direktor Vaike Kivilo.

Pärt juhtis klubi kümme aastat. Tema oli ka see, kes sõlmis koostöölepingu Tallinna kunstimuuseumiga. Kunstiteadlased ja kunstnikud pealinnast ei pidanud paljuks Saaremaale sõita, et siin klubi liikmetele loenguid pidada. “Juba esimesel aastal korraldasime sügisnäituse, sellest on kujunenud traditsioon. Me ei tegelenud üksnes kunstiga, vaid eluliste probleemidega. Kunstiklubi eestvõtmisel toimus konverents “Meie kodulinn”. Arutasime, mis saab vanalinnast,” meenutas Kivilo.

Esimesed sügisnäitused toimusid Kuressaare linnuses. Vaike Kivilo sõnul kulmineerus kunstiklubi tegevus kaheksakümnendate aastate keskel. Saaremaa muuseum oli aldis klubiga koostööd tegema. “Tore ju seegi, et muuseum hakkas meie kunstnike töid oma fondi võtma. Korraldasime näitusi üle Saaremaa, 1984. aastal oli 28 näitust. Kunstnikud eksponeerisid oma töid ka koolides. Tekkisid sõprusklubid. Esimesena sõlmisime sidemed Kohtla-Järve klubiga. 1990. aastal lisandus Janakkala klubi Soomest,” rääkis Kivilo. Sõprussidemed kestavad siiani. Korraldatakse ühisnäitusi ja maalilaagreid. Saaremaa kunstiklubi loomisest alates on sellega seotud olnud saja inimese ringis. Praegu on liikmeid 26.
Traditsiooniks kujunesid bussireisid Tallinna ja Tartu näitustele. Rääkides viimaste aastate tegemistest tundis Vaike Kivilo heameelt Ferrumis asuvast kunstiklubi müügisaalist. “Tänu Anne Olopile on üks ruum seal meie kasutada.

Möödunud aastal valisime aasta tegijaks kunstnik Maidu Tolli. Tema töid eksponeeriti Ukrainas. Tänavu kuulutasime aasta tegijaks Anne Olopi. Laureaatide nimed graveerime kunstnik Endla Tuutma tehtud karikale,” avaldas Kivilo.

Kuressaare-teemaliste taieste autoreid on premeerinud ka linnavalitsus. “Nüüd edendab sama asja Lii Pihl, ainult selle vahega, et Kuressaare-teemalisi töid oodatakse kõigilt kunstnikelt, mitte üksnes saarlastelt,” märkis Kivilo.
2009. aastal valiti Saaremaa kunstiklubi oma taiestega Saare maakonda Toompeal tutvustama. “Eksponeerisime 16 kunstniku töid, näitus oli üleval kuu aega. Seda ei uudistanud ainult riigikogu liikmed, vaid ka need, kes riigikoguhoonet külastasid. Olin ise seal, kui jaapanlased meie väljapaneku vastu suurt huvi tundsid,” meenutas Kivilo.

Saarlastest kunstnike töid on eksponeeritud ka Lätis, Soomes ja Moskvas. Ja kunstiklubi on erandlik sellegi poolest, et ühendusse kuuluvad nii professionaalsed kui harrastuskunstnikud.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 313 korda, sh täna 1)