Tartu firma kavandab Muratsisse elurajooni

Tartu kinnisvaraettevõte OÜ Amina plaanib Kaarma valla Muratsi külla Kuressaare–Püha–Masa maantee äärde metsasele maa-alale rajada veel ühe elurajooni.

Läänes Tamme tee kruntidega piirnevatele ning kokku 19,94 hektarit hõlmavatele Kaasiku, Männiranna, Rohumäe ja Liivavälja maaüksustele on Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ koostatud detailplaneeringu järgi kavandatud 29 krunti.

23 neist on mõeldud üksikelamumaa kruntideks, ühele tuleks külaplats. Ülejäänud krundid jääksid metsamaa jaoks ning tee, kergliiklustee, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks. Samuti on elurajooni maa-alale kavandatud rohevõrgustik.

Planeeringu koostajate sõnul tagaksid mitmekesise elukeskkonna eriilmelised hoonestusalad: “Maantee äärde on planeeritud geomeetrilisema asetusega hoonestuse paiknemine. Planeeritava ala lõunaosa moodustab rohkem külalikum elukeskkond – hoonestusalad on paigutatud korrapäratumalt, kohati hajusamalt, kohati tihedamalt.”

Hoonestusalade vahele on kavas jätta “piisava laiusega metsaseid alasid, kus tuleb säilitada kõrghaljastus”. Ka hoonestusaladel on soovitatav olemasolev kõrghaljastus maksimaalselt säilitada.

Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek kestis 5. veebruarini Kaarma vallamajas.

“Põhimõtteliselt see suuri vastuolusid ei tekitanud,” ütles Kaarma abivallavanem Urmas Sepp. “Juhul kui asjad realiseeruksid nii, nagu paberil, tuleks sinna kompaktne hoonestusala, kus inimestel on võimalus osta valmiskrunte koos infrastruktuuriga.”

OÜ Amina kavandatav elamurajoon ei ole Kuressaare–Püha–Masa maantee ja Muratsi sadamasse viiva tee ääres ainuke suurem kinnisvaraarendus. Männiku tee ääres ja Varese tee ääres, kuhu pidi juba aastaid tagasi samuti elurajoon rajatama, laiub aga tänaseni mets. Varese tee äärde on ehitatud vaid üks eramu koos kõrvalhoonega.

Tamme tee äärsetest kruntidest on elamu praeguse seisuga ehitatud pooltele – üheksale, kahel neist paarismaja.

“Mismoodi arendajad oma asju plaanivad, seda ei oska planeeringu koostamise ajal kunagi ennustada,” nentis Urmas Sepp. “See on arendaja asi, kuidas nad kavandatava infrastruktuuri valmis ehitavad ja edasi tegutsevad. Vald ei saa kedagi ehitama ja tegutsema sundida.”

Ka seda, millal Püha maantee äärse kõnealuse piirkonna elanikud linnaga ühise vee- ja kanalisatsioonitrassi saavad, ei osanud Sepp prognoosida. “See on küll arengukavas sees, millal see raha aga leitakse, ei oska öelda,” tõdes ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 617 korda, sh täna 1)