Aadress: Saaremaa vald, Kuressaare linn (8)

Seda, et Saaremaal peaks olema üks omavalitsus, saab nüüd lugeda pea igast lehenumbrist. Mind ajendas kirjutama kujunev hoiak – kardetakse, et võimalikel läbirääkimistel jääb domineerima Kuressaare linn. Linn justkui hoiaks nimme madalat profiili, ootab ja vaatab, et siis õigel hetkel kõik alla neelata. No kas see on nii?

Ehk on ka selle vankumatu fassaadi taga peidus hirm ja teadmatus tuleviku ees. Mis saab 450-aastase ajalooga linnast ühe omavalitsusega Saaremaal? Kas siin lõpeb linna lugu?

Ma ei arva ka, et Kuressaare peaks tingimata jätkama eraldi seisva administratiivse üksusena, mida ümbritseks üks suur omavalitsus. Kaasnev bürokraatia, lahendamaks elementaarseid tõmbekeskuse ja tagamaa vahelisi suhteid, kujuneks põhjendamatult keeruliseks.

Jätkusuutlik lahendus

Kui ühtse Saaremaa puhul üldse eranditest rääkida, siis just linna puhul tuleks kaaluda osavalla või linnaosa staatust seaduse mõistes. See oleks jätkusuutlik lahendus ja tagaks teatava järjepidevuse. Oma eelarve, esindus- ja juhtorganiga linn tähistaks ka 50 aasta pärast 500. juubeliaastat ajaloolise euroopaliku väikelinnana.

Linna uut arengukava koostades ja senitehtut analüüsides tunnetame, kui karm on konkurents linnade vahel meil ja laiemalt kogu regioonis, kuidas võisteldakse külastatavuse, investeeringute ja elanike pärast, kui raske on olnud hoida taset ja millist panust on vaja, et saavutada tõsist ja tuntavat nihet linnakeskkonna kvaliteedis. Ma kardan, et ühe omavalitsuse puhul kaoks fookus kiiresti. Ma hindan väga saarlaste meie-tunde taotlust, kuid tugeva keskuseta pole ka tugevat maakonda.

Analüüsides Euroopa Liidu prioriteete turismist energiasäästu valdkondadeni, näeme, et kandev roll uue hingamise tagamisel on jätkuvalt linnadel. Ma loodan, et ühe omavalitsuse loomisel ei jää linna jätkuv ja jõuline arendamine deklaratiivseks eesmärgiks, et maakonna tõmbekeskus oleks administreeritud nagu kaasaegne ettevõte – oma sihtide ja suutlikkusega.

Tagasi tulles osavalla mõiste juurde, toimiks asi järgmiselt – maakonna ühtse omavalitsuse struktuuris on Kuressaare linna näol tegu nn osavallaga või linnaosaga, sisuliselt küll linnaga.

Linnal on seaduse mõistes vanem, sisuliselt linnapea, ja on halduskogu. On sümboolika ja eelarve. Tegu on ühtse omavalitsuse piiratud omavalitsusliku staatusega struktuuriüksusega, millele suur omavalitsus on detsentraliseerinud teatud valdkondade osutamise koordineerimise. Siit põhiline erinevus.

Elu nõuab korrektiive

Enamik valdkondi, mis eeldavad arvestamist protsessidega laiemal territooriumil, koordineeritaks suure omavalitsuse tasandil. Nii ei pea kemplema näiteks selle üle, kes kus elab, kuhu makse maksab, kus tööl käib ja millisesse lasteaeda lapse viib – see kõik oleks korraldatud samm kõrgemal. Linna funktsioon oleks sisuliselt linnamajandus kõige laiemas mõistes ning jätkuvalt arendus.

Tänase Kuressaare kasu selle juures? Linna kulude-tulude tasakaal seoses väheneva rahvastikuga on, nagu ammu teada, paigast ära. Süüdistada naabervaldade elanikke Kuressaare linnatänavate lõhkumises või teenuste tarbimises on väiklane. Elukorraldus nõuab oma korrektiive. Linnal on võimalus taotleda ühises omavalitsuses senisest paremat positsiooni ja suuremat osakaalu ühisest eelarvest just infra- ja arenduskulude katteks – proportsionaalselt tegeliku vajadusega.

Hannes Koppel
linnakodanik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 816 korda, sh täna 1)