VÕHMA HUNDID: Kokku lasti hundijahihooajal 1. novembrist kuni eilseni Saare maakonnas neli hunti. Fotol jaanuaris Võhma mail lastud hundid. Foto: Rain Nurmik
Homsest võivad Saaremaa hundid kergemalt hingata, kuna hundijahihooaeg lõpeb 28. veebruariga. Jahiseaduse kohaselt väljastatud jahiload pikendamisele ei kuulu.
Keskkonnaameti jahinduse spetsialist Ivar Marlen täpsustas, et korduvate kahjustuste korral on keskkonnaametil võimalik kahjustuste vältimiseks ja ennetamiseks anda kahjustuste piirkonnas välja eriluba hundi küttimiseks väljaspool jahihooaega.
Saaremaa jahimeestelt saadud viimase seireinfo põhjal on teada, et saarel on vähemalt kolm hunti. Kuna viimasel paaril nädalal on toimunud üsna intensiivne huntide piiramine Saare- ja Hiiumaal, ei saa välistada ka huntide liikumist üle jää Saare- ja Hiiumaa vahet.
Sama meelt on Saarte jahimeeste seltsi juht Ilmo Torn. Tema kinnitusel aeti viimastel nädalatel aktiivselt hundikarja jälgi ja ühel hetkel kadusid jäljed käest. “Kui neile ikka pidevalt valu anda, siis võivad nad üle jää ära putkata küll,” usub Torn.
Anu Sarapuu Hiiumaa jahimeeste seltsist väitis aga vastu, et nende jahimeeste arvates on Hiiumaa hundid üle jää Saaremaale pulma läinud. “Kuidagi vaikseks on jäänud viimasel ajal huntide koha pealt,” märkis Sarapuu.
Ilmselt maksab ka saar-lastel arvesse võtta keskkonnaministeeriumi asekantsleri Andres Talijärve vastust hiidlaste kirjale huntide ohtlikkuse kohta. Nimelt kirjutab Talijärv, et kui rääkida inimeste ründamisest huntide poolt, toimus viimane selline rünne Eestimaal 1870-ndatel aastatel.
“Seega hunti karta meil mingit põhjust ei ole. Veel vähem peaksime me hundiga hirmutama oma lapsi. Kuna tegemist on äärmiselt ettevaatliku ja pelgliku loomaga, on isegi tema nägemine vabas looduses üliharuldane,” seisab kirjas.
Keskkonnaamet andis selleks hundijahihooajaks Saare maakonnale 8 hundi küttimise limiidi. Eile olid jäljeajajad veel metsas, kuid positiivse tulemuse suhtes Ilmo Torn eriti optimistlik ei olnud.
Loading ...
noh kaidu, näpued kiiresti tööle ja asu aga kohe Talijärve lauseid ümber lükkama ja lapsi hirmutama. Hundid on ju väga koledad ja murravad palju karjas käivaid lapsi
Suurkiskjate kaitse ja ohjamise korraldamise töörühma istung toimus 11. jaanuaril 2011. a Keskkonnaministeeriumis.
http://www.envir.ee/1156242
Kummaline on sealt lugeda:
Egon Niittee: Me näeme siin meetmeid ette, me ei aja jonni, et me ei taha hunti ilvest küttida. Küsimus taandub lõpuks sellele, et me ei tea täpselt palju neid on, erinevad arvamused, metoodika. Et me ei tea täpselt, et Eestis on 700 hunti nii nagu Jaan Ärmus väidab, siis tulebki hundilimiit 500 panna, aga me ei tea täpselt.
Andres Lillemäe. Hunt peab metsas olema. Hunt on vajalik, aga ta peab olema kontrolli all ja normi piires nii, et see on kõigile aktsepteeritav. Praegu on igal juhul Eestis puudu ühiskondlikkust kokkuleppest: jahimehed on oma kastis, teadlased on oma kastis ja ametnikud on oma kastis. Kui omal ajal Tiit Randla ütles, et Eestis peab olema 30 hunti, Harri Valdmann, et 60 hunti ja Peep Männil, et 100 hunti, siis see arv peab olema põhjendatud, miks see nii on.
Andres Talijärv: Probleemid tekivad ikkagi sellest, et hunti on pigem liiga vähe, mitte aga liiga palju.
no näed, tubli kaidu, näpud töötavad kiiresti. Ikka lõika ja kleebi, lõika ja kleebi. Selle asja juures pole mõelda vaja.
Ahoi, Jahimehed!
Pange Sõrves nüüd siis sigadele pihta, need huntidest sadu kordi hullemad.
Hunt sea kõrval kui koduloom!
peab vist isa käest sünniaastat uuesti küsima ,ei teadnudki et ta enne 1870 a.sündinud on
See 1870 aasta on üks imelik jutt, sest minu vanaema oli sündinud 1891 ja töötas mandril mõisates(läks 18 aastasena)ja rääkis kuidas lapsed kooliteel kadunuks jäid ja hiljem rebitud riideid leiti.Sama juttu räägiti ka sõja eelsest ja järgsest ajast.Viljandimaal ja teistes suurte metsadega kohtades.