Kui Eestis on maakond, millest võiks esimesena saada üks omavalitsus, siis on see Saare või Hiiu maakond. Vähemalt on ühendatud omavalitsusel selge merepiir. Merd ei hakka keegi liitma ega lahutama.
Võib ju arutada, kas tehniliselt on õigem liitumine või ühinemine. Inimest, referendumil osalejat, see nii väga ei huvita. Teda huvitab, kellele edaspidi rääkida oma murest, kus asub tema perearst, kust saada abi, et vormistada mõni vajalik paber, kus lapsed koolis käima hakkavad.
Kes keda esindab
Tegelikult ei ole ju maakondlikus omavalitsuses midagi enneolematult uut. Kes vähegi paarikümne aasta tagust aega mäletab, see teab, et toona oli Saaremaal kahetasandiline omavalitsus. Oli teise tasandina maavolikogu ja selle täitevorgan.
Ütleme, et meil on Saaremaal üks omavalitsus. Kuidas valitakse selle volikogu? Praeguse seaduse järgi on olemas põhimõtteliselt kaks võimalust. Esimene on see, et kogu Saaremaa on üks valimisringkond ja kõik saarlased valivad kõiki kandidaate. Selline volikogu võib koosneda väga headest spetsialistidest, kes kõik üle saare tuntud. Nii võib aga juhtuda, et mõnest praegusest vallast ei pääse võimu juurde ühtegi kohalikku meest või naist – ei oleks nagu õige ja õiglane.
Teine võimalus on, et praegused vallad ja Kuressaare linn moodustavad igaüks omaette valimisringkonna. Igast sellisest ringkonnast peab volikogusse valitud saama vähemalt kolm volinikku.
Vaatame seda paljude ringkondade varianti natuke põhjalikumalt. Kui Muhu saar ei taha jääda omaette vallaks, vaid oleks nõus liituma Moonsundi arhipelaagi ühisvallaga, ja ka Ruhnu ei lähe Tallinnaga kokku, vaid temagi soostub jääma suurema saare külje alla, siis oleks uue suure ühisvalla volikogus praeguse rahvaarvu juures vähemalt 95 saadikut.
Kuressaare linna esindus jääks suurvalla volikogus sama suureks kui praegu või oleks isegi ühe võrra suurem. Selles teoreetilises mudelis oleks linnal 22 mandaati. Kaarma valla ringkonnas 9 mandaati; Leisi, Muhu ja Orissaare ringkonnas 6; Kärla, Pihtla, Valjala ja Salme ringkonnas 5 mandaati; Pöide, Lümanda, Kihelkonna, Laimjala ja Mustjala ringkonnas 4 ning Torgus ja Ruhnus 3 mandaati.
Kompromissvariandina oleks võimalik teha valimisringkonnad mitme valla peale kokku. Nii õnnestuks esinduskogu saadikute arvu vähendada. Tekiks aga vaidlus, millised vallad ja miks just nemad koos käivad.
Oleks olemas ka kolmas ja minu meelest parim lahendus. See tähendaks aga seaduse muutmist ehk praeguse Toompea koalitsiooni tahet kaasa mängida.
Nimelt oleks võimalik teha esialgu kahetasandiline omavalitsus. Vallad jäävad, aga nende ülesannete hulk, sellega ka teenistujate ja töötajate arv väheneks. Asjad, mida on mõistlik korraldada maakonna tasandil, lähevad maavolikogu pädevusse. Maavolikogu saaks sedasi valida just nende reeglite järgi, nagu need tehakse. Nii saaks praeguste valdade esindust päris nullimata kujundada nii umbes 40-liikmelise volikogu, mille suurus oleks meie saare jaoks juba mõistlik.
Ilmselt on paljud nõus väitega, et võim ja teenused ei tohi haldusreformiga inimesele kaugemaks muutuda. Samas on vaja ressursse koondada. Millised praegused ametimehed jäävad linna ja millised maale?
Ei ole enam vallavanemat, vallasekretäri, maakorraldajat, sotsiaaltöötajat – vanas vallamajas puhub vaid kõle tuul, prr. Nii ju ka ei saa. Või saab? Kui palju on inimesel vallamajja asja? Nüüd, kus omandireform on suuresti läbi, saab hakkajam rahvas asjad aetud internetitoru kaudu. Vallamajja on asja üsna harva, siis ka rohkem perearsti või sotsiaaltöötaja juurde. Kuna elanikkond vananeb, on üha rohkem vaja abi sotsiaaltöötajalt. Kas ka sotsiaaltöötaja peab Kuressaarest Leisi või Mustjalga sõitma? Pole nagu mõtet.
Suurem osa vallaaparaadist töötab rohkem kulisside taga, et kohalik kool ja lasteaed töötaksid, et teed oleks lumest puhtaks lükatud, et buss veaks lapsi ja veel tuhat pisiasja. Jah, neid asju saaks ajada ka kaugemalt. Kui see asi aga ei toimi, on hea kellelgi ka kohapeal nööbist kinni võtta. Vähemalt selleks on vaja kohapeal valitud rahvasaadikut.
Seega on vaja väga täpselt ametniku ja töötaja haaval kaaluda, kes-mis jääb koha peale ja mis ei jää. Võib-olla saame nii igasse valda šerifi, kes on ühtlasi kohapeal suurem ülemus kui praegune vallavanem – politseinik, metsavaht ja turistide juhataja ühes isikus. Kõik võib olla, aga see vajab kaalumist.
Kui kaks valda kokku läheb, on kired suured. Kus saab olema vallamaja, kus kool, kus lasteaed. Kokkuleppeid on vaja sõlmida kümneid. Kui esialgu sõlmitakse reformiga kaasnevalt moratoorium, ühtegi asutust automaatselt ei suleta, on suur osa intriigist sellega maas. Kahtlused ja kõhklused muidugi jäävad.
Mis meist saab?
Nii küsib vallamaja koristaja valla sotsiaaltöötajalt, sotsiaaltöötaja vallasekretärilt, vallasekretär abivallavanemalt ja abivallavanem vallavolikogu esimehelt, kes ühtlasi on vallamaja koristaja äi.
Kõigil on mure ja keegi ei oska vastata. Gotlandi näitel peab aga oskama vastata, et seesama vallamaja koristaja hääletaks ka ühinemise poolt, sest ta läheb pensionile suunduva lasteaia koristaja tööd tegema. Samas otsustati piirkonnas sotsiaaltööd tõhustada ja ühe sotsiaaltöötaja asemel hakkab seda tegema kaks.
Gotlandi saarelt oleks veel üht-teist õppida. Kuigi valimistel pistavad rinda erakonnad, on suudetud kokku leppida, et valitsuses on esindatud kõik valituks osutunud erakonnad. See ei tähenda, et näiteks Ojamaa volikogus enamuse saanud sotsiaaldemokraadid (24) ja rohelised (7) ning vasakpoolsed (6) ei saaks selgi kokku pannes teha olulisi otsuseid, kuid konsensuse otsimine on sellel saarel igapäevane poliitika. Valitsuses on koalitsioonil neli ja opositsioonil kolm kohta, keegi ei ole otsustamise protsessist täiesti kõrvale tõrjutud.
Haldusreform ei tõota esialgu midagi muud kui higi. Aga muidugi, jah, härra maavanem. Miks mitte korraldada referendum. Samas võiks igas vallas küsida, mis on just need, kohapeal füüsiliselt kätte saadavad teenused, mida peetakse tähtsaks.
Jaanis Prii
SDE Saaremaa piirkonna esimees
Loading ...
nii rumalat reformijuttu pole enne kuulnudki.
vabandust – jaburat
jutt kahjuks kergelt naiivne ja sotsidele kohaselt segapudru. Oleme sõbrad, käime käsikäes, hunt tantsib kitsega ja vanaema pakub kõigile moosisaia. See, millest rääkida püüad, ei ole haldus-, vaid riigireform. Ei maksa kõike ühte katlasse toppida, hämada vallamajade ellujäämisest, kõikide soovijate pääsemisest volikogudesse (mida võiks olla kohe mitu!), seda segadust on tavainimesel raske lugeda ja asjalik inimene vaid muigab. Aga ehk oligi see eesmärgiks?
Sellel teemal et mis täpsemalt võiks saada pole nagu eriti keegi kirjutanudki. Huvitav miks just sellised arvud?
Ilmselt on arvude küsimu seotud pakutud mandaatide arvuga valdadele. Need tulenevad kehtivast valimisseadusest. Arvutasime need koos vabariigi valimiskomisjoni inimesega välja.
No aga ehk peaks siis seadust muutma. On ju jabur, et Saare maakonna peale on 95 liikmega volikogu. Milleks?! 15 liiget täiesti paras ja ratsionaalne lahendus.
Selge see, et niimoodi pole liitumisel mõtet kui kõik ametikohad jäetakse justkui alles ning tekitatakse veel kohti juurde.
Kui seda rumala jutu ajajat Priid seal sotside leeris ei oleks, siis võiks isegi mõnda sotsi valida. Aga nagu elus ikka juhtub, rikub üks tõrvatilk terve meepoti ära. Jumalaeest sotsid, valige endile mõni asjalik juht ja twe teete valimistel imet, aga selle Priiga pole teil vähemalt siin Saaremaal mitte mingit lootust. Mõelge sellele.
Kahjuks on eelkommenteerijal tuline õigus.
Inimene avaldab oma arvamust. Selleks on tal igati õigus. Aga ei, kohe on tal raisakotkad kallal. Ja just sellised, kellel oma arvamus puudub, sest nad ei oska muud kui kommentaariumis mõnitada. Loodan, et Jaanis nende tühjade pärast oma südant valutama ei hakka.
Kuna mina olen ka sots ja nimi saar, siis peaksin just mina omema Suur-Saaremaa valla boss.
autori kaitseks niipalju – mees mõtleb variante ja pakub välja mingeid skeeme vastupidiselt Kiislerile ja ludridele kommijatele, kelle ideed on nagu saarlase omad “Maleva” filmis – “..paneme suure siili väikse siili sisse” aga edasi ? Mis on sisulised teemad ja kuidas asja mõistlikult lahendada – pole oluline .Eks hiljem paistab… Vähemalt asi tehtud.
… TÕSIJUTT, JAH JUMMALA EEST – seepeale siis kostsid kolm ammetimeest! (Selline laul oli kunagi)
Aga mis ma tahtsingi öelda … seda’nd et … ah jaa – eile Foorumis öeldi kah, et opositsioonis olevad isikud muudkui ütlevad, et: EI, SEE EI KÕLBA! EI, NII EI TOHI! Aga keegi ei ütle, KUIDAS kõlbaks, KUIDAS tohiks!
Sotsidel oleks võimalus ämmadelt võim üle võtta, kui natukenegi konkreetsemat juttu tuleks, aga sotsidele omaselt tahetakse kõigile meeldida (nii kitsele, hundile kui vanaemale, nagu eespool tabavalt mainiti) ja kokkuvõttes tuleb konstruktsioon, mida ei usu esitaja ise ka. Arvutustest ma üldse ei räägi, sotside loogika järgi saavad inimesed teineteisele asju müües kõik võrdselt rikkamaks. Jaanise artikkel algab hästi ja asjalikult, aga ta rikub ise selle lõputute alternatiivide jadaga ära, sest sotsid soovivad ainult positiivseid uudiseid edastada, ebamugavate otsuste tegemise tahavad kellelegi teisele jätta. PS. Ja minu teada ei pesitse enamik sotsiaaltöötajaid vallamaja hämaruses, vaid sõidavad suurema osa ajast ringi, mis ongi nende ülesanne. Kui inimene tuleb valla teisest otsast 1x päevas sõitva bussiga juba vallamajja, on ta nii vapper, et võib ise teistele tugiisikuks olla. Sotsiaaltöö sidumine vallamaja hoonega on kuritegelik nähtus.
Sotsid on endale juba enne valimisi vee peale tõmmanud. Esiteks keegi Hannes linnapeaks ja nüüd veel see jabur jutt.
Tehke midagi asjalikku ja lükkame need rehvormarid pukist ära.
Seda minagi, pangem seljad kokku ja saadame need reformikad tootvale tööle. Mis sotsidesse puutub, siis seal on tõesti mõned sellised seltsimehed, “tänu” kelledele ei tahe neid eriti hästi valida.