Jüri Aljas Orissaare vallast Kavandi külast küsib, kas tal on seaduslik alus saada esmatarbekaupa nagu elekter, kui ta on selle eest maksnud? Sagedastele elektrikatkestustele lisaks ei ole nimelt tema koju jõudev vool lubatud pingega.
Vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda:
Nagu teada, tuleb see “esmatarbekaup” meile kätte ainult võrguteenust kasutades ja allkirjeldatud probleemid tulenevad just ebakvaliteetsest võrguteenusest. Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 6.04.2005 määrusega nr 42 (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122010047). Kui tarbijale osutatakse ebakvaliteetset võrguteenust, tuleb sellest teatada teenuse osutajale, s.t võrguettevõtjale. Turuosaliste vaheliste vaidluste kohtuväline menetleja on konkurentsiamet.
mitte midagi ei saa aru
Selgituseks olgu öeldud, et artiklis esitatud küsimus on toimetuse väga vaba tõlgendus ajakirjaniku telefonikõnest minule.
Minu kodus on elektriga kõik korras. Kohtumisel Elektrilevi töötajatega esindasin eemalviibivaid naabreid, kellele pingekvaliteet tõepoolest probleemiks on. Nemad on otse Elektrilevi poole pöördunud ja tänaseks sealt ka korrektsed vastused saanud.
Teemast ka.
Viidatud MKM määrus käsitleb põhjalikult võrgutasu vähendamist elektrivarustuse kindluse nõuete rikkumise korral, kuid pingekvaliteedi osas viidatakse vaid standardile EVS-EN 50160:2000. Elektrilevi kodulehel standardile viitav link viib standardikeskuse tasulise teenuseni. Googeldades jõudsin alljärgneva tabelini.
http://www.fredi.ee/energiakvaliteet/nouded-ja-standardid.html
Sellest tabelist mina võrgutasude vähendamise tingimusi ega määra välja lugeda ei oska.
Siin oleks ehk koht, kus ajakirjandus võiks aidata eletritarbijate õigusi tavainimesele mõistetavasse keelde tõlkida .
See pingekvaliteedi standardi viitamine on selles määruses ka väga huvitava sõnastusega:
…
§ 6. Pingekvaliteedi nõuded
Jaotusvõrgu pingekvaliteedi tagamisel on soovitatav lähtuda standardist EVS-EN 50160:2000.
§ 7. Võrgutasu vähendamise tingimus…
50 Hz sagedus tuuakse välja mitmetes seadustes ja määrustes aga selleks, et näiteks kinnitust saada, et normaalne pinge on 230V, mitte 220V, selleks tuleb osta kehtiv standard. 220 on ka normi piires, sest ELis lubatud on 230V±10% — GOST oli palju rangem!
Selle probleemiga maadlesin aastaid tagasi ja siis sain targemaks, et ei peagi ostama standardit EVS-EN 50160:2010 ”Elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused” ja teisi standardeid, millele aegajalt viidatakse — tuleb lihtsalt Tallinna sõita ja Standardikeskuse raamatukogus saab seda täitsa tasuta lugeda – 2€ (10,90 EUR paberkandjal ostmise puhul) on kokkuhoitud. ;(