Valjala vallavalitsus kavatseb paigaldada Lööne soosse infotahvli, et tähistada Saaremaale tuntust toonud menulaulu “Saaremaa valss” sõnades kajastatud talgute toimumispaika.
“Seal kohas, kus need talgud omal ajal läbi viidi, on nüüd lage soo ja sinna tähist panna ei saa, küll aga on mõte panna tahvel samasse lähedale Ürtsi mäele ühele kivile,” ütles Valjala vallavanem Aare Martinson, kes käis just mõned päevad tagasi infotahvli võimalikku asukohta üle vaatamas. “On veel täpsustamata, kelle maa see täpselt on ja kas me ka omanikuga kaubale saame,” lisas ta.
Vallavanema sõnul on sedavõrd populaarse ja kogu Saaremaa jaoks olulise lauluga seotud paik kindlasti tähistamist väärt. “Just hiljuti tuli “Saaremaa valsi” asukoht jutuks tuttavate soomlastega ja nemad olid väga imestunud, et selline koht ka tegelikult olemas on ja et see asub Valjala vallas,” rääkis Aare Martinson, kelle sõnul tundsid põhjanaabrid kohe huvi lauluga seotud paiga külastamise võimaluse vastu. “Täna ei tea ka kohalikud inimesed, kus kandis see paik täpselt on, küll aga teavad kõik seda laulu nii siin- kui sealpool Soome lahte,” möönis vallavanem.
Aare Martinsoni sõnul võib edaspidi kõne alla tulla talgupaika suunavate viitade paigaldamine suure maantee äärde. Laulule ainest andnud talgukoht jääb suurest maanteest mõned kilomeetrid eemale ja sinna viiv tee ei ole kõige paremas korras. “Tulevikus peaks seal ka tee ja teeääred korrastama, mis nõuab suuremat raha, aga mälestustahvli paigaldamisega saame võibolla juba sel aastal hakkama,” rääkis vallavanem.
Omal ajal Georg Otsa poolt kuulsaks lauldud “Saaremaa valssi” teab enamik eestlasi. Laulu viisi autor on Raimond Valgre, selle sõnad pärinevad Debora Vaarandi pikemast luuleteosest “Talgud Lööne soos”. Vaarandi poeem põhineb 1946. aasta suvel Löönes peetud esimestel sotsialistlikel maaparandustalgutel, millest võttis osa ligi 800 noort üle kogu Saaremaa.
Loading ...
Soomlaste arvates soome rahvalaul ju!
… siis kindlasti ainult selle pärast, et omal ajal laulis Georg Ots “Saaremaa valssi” ka soome keeles.
Ja kui see tõesti nii on, et soomlased seda laulu oma rahvalauluks peavad, siis on nad ju üsna rumalad. Ega see neile au ei tee!
Valjala vald peaks eelkõige tähistama ja korrastama sealtmailt võrsunud ühe Saaremaa tõelise suurkuju Aleksander Sanniku sünnikoha.
Aleksander Sannik (1883 Ure küla Valjala vallas – 1947) oli Saaremaa jõumees, maadleja ja raskejõustiku propageerija. Hüüdnimi oli tal Suur Tõll.
Ta alustas jõutreeningutega iseseisvalt kodukohas Valjalas. Hiljem korraldas näidisesinemisi ja raskejõustiku kursuseid nii Saaremaal, Hiiumaal kui ka mandri-Eestis (põhiliselt Kirde-Eestis, Avinurmes, Vasknarvas, Kuremäel, Tudulinnas).
Teda hinnati Eesti üheks tugevamaks meheks 1920. aastal[1].
Vanas eas elas ta Valgas ja Priipalus.
Hukkus tehes jõunumbrit, kus traktor üle ta rinna pandud laua sõitis. Traktor libastus laudsilla pealt Sanniku rinnakorvi peale.
Kallis suurkujutaja! Aleksander Sanniku sünnikoha väravas on vägagi viisakas mälestuskivi juba arvamata aeg tagasi paigaldatud. Üsnagi heas seisukorras hooned on aga eravalduses ning nende juures toimetamise korral peab esmalt ikka nende omaniku arvamust küsima.
Kellele vaimuinimesed, kellele rammumehed . Vastavalt sellele ka valikud.
Mõningas mõttes küll, et valikud, kuid milleks valida mingi punapoeemi valmimise koht ja seda siis tähistada. Pealegi ei olnud sellel kohal Raimond Valgre looga mitte mingit pistmist. Samas on Sanniku Aleks Valjalakandist pärit üleilma tuntud suurkuju. Ärme ehime oma kodukohta kahtlase väärtusega võõraste sulgedega, kui meil on siinsamas sündinud niisugune kuulus inimene.
Olen rammumehe kommentaariga igati nõus.
kotrrektne oleks öelda,et vald tahab tähistada poeemi “Talgud Lööne soos” asukoha. Vaevalt et Raimond Valgre selle laulu nimetet kohas komponeeris…
Sanniku mälestuskivi on tõesti olemas ja näeb igati kobe välja, kuid puuduvad viidad, mis tema sünnikohta juhataksid, ja ümbrus tahaks ka paremat hoolt.
Lööne talgute koha võiks ka tähistada. Lähtudes eelkõige laulust Saaremaa valss, mis on eestlaste hulgas populaarne ja mida me kõik laulda oskame. Et sellel laulul punane taust on, ei tohiks küll probleem olla. Või teab keegi mõnd Saaremaa valsi lauljat, kes mõtleb seda lauldes Lööne talgute peale? Populaarse laulu ajaloo tundmine ei tohiks meid kuidagi kahjustada.
Küll võiks Valjala vallavalitsus panustada vana surnuaia heakorrastamisele ja korras hoidmisele.
Samuti on Valjala maalinn viimasel ajal räämas ja nukram kui kunagi varem.
Tegelikult peaks Valjala vald kõigepealt avama Saklas Viktor Kingissepa (ikka sellesama, mis kunagi Pätsupoolt istutatud tamme all ilutses) ausamba, andis ju see tubli mees ikkagi Eesti esimesele kolhoosile nime.
Oleme eelkommijaga 100% päri. Endised seltsimehed EKP Kingissepa Partkommist.
Kui Viktor on püsti pandud, siis võiks Valjala maalinnuse siseõule püstitada mälestusmärgid kõigile Saaremaalt pärit punaluuletajaile ja-maalijaile ja-muidu kirjatsuradele.
poolt (Oit, Valgre, Ojakäär, Kikerpuu Uustulnd jne.)palju ilusaid laule loodud.Minule on ükskõik, mis ajal laul loodi. Peamine, et meeldib. Õnneks on väiklasi inimesi väheks jäänud, ainult mõni üksik mohikaanlane on jäänud. Kahjuks tänapäeval ei osata enam selliseid laule teha, mis rahva hulka lähevad!
Võibolla tõesti on tänapäevaks väiklasi inimesi vähemaks jäänud, kuid see-eest on tublisti suurustajaid ja eputajaid-kekutajaid juurde tulnud. Loodus ju tühja kohta ei salli.