Kaks aastat tagasi Euroopas avastatud uus mäletsejate haigus, Schmallenbergi viirus, on nüüd ka Eestisse jõudnud, kirjutas Maaleht Online.
Haigus tabab nii lambaid, kitsi kui ka veiseid, kuid inimestele see teadaolevalt ohtlik ei ole.
Veterinaar- ja toiduameti (VTA) loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian kinnitas Maalehele, et laboratoorse kinnituse on viirus saanud seni kahes lambakasvanduses, millest üks asub Hiiumaal ja teine Võrumaal. “Täna ei saa me öelda, kui suure levikuga see on, eks poegimiste aeg näitab, kui ulatuslik see on,” selgitas Kristian. “Ei ole võimalik öelda, kust ta täpselt tuli, kuna see on vektorputukatega leviv haigus.”
Kuigi VTA teab kahte lambakasvandust, kus on laboratoorselt kinnitatud Schmallenbergi viiruse levik, on neid tegelikult rohkem ning üle terve Eesti.
“Hetkel tean Eestis kuut lambafarmi, kus selliseid väärarenguga tallesid sündinud on ja need farmid asuvad Eesti eri otstes. Lambafarmides on poegimisaeg alles alanud ja eeldatavalt koguneb selle edenedes järjest rohkem juhtumeid,” kirjutas Võrumaa loomaarst Ants Kuks veebipäevikus maavillane.ee.
Sel nädalal Saaremaal kolmes lambafarmis lammaste tiinust ultraheliga kontrollimas käinud Kuks ütles Saarte Häälele, et tal puudub info selle viiruse esinemise kohta Saaremaal.
Saaremaa Ökoküla lambakasvatusjuht Koit Kull ütles, et neil ei ole poegimine veel alanud, mistõttu pole selge, kas viirust on või pole. “Ants Kuks käis ka meil siin paar päeva tagasi uttedel tiinust kontrollimas ja siis me temalt kuulsime sellest haigusest,” rääkis Kull. Tema andmetel sureb viiruse esinemisel maha vähemalt 30 protsenti karja talledest, mis on üsna suur kahju.
Veebipäevik maavillane.ee märgib, et Schmallenbergi viiruse levitajateks on sääsed ja tavalise kontakti kaudu levib viirus loomalt loomale. Viirusele on vastuvõtlikud lambad, kitsed, veised. Metsloomade kohta andmed puuduvad.
VTA on volitatud loomaarste oma veterinaarkeskuste kaudu informeerinud, et haigus on olemas, kuid suuremaks paanikaks põhjust veel ei ole.
Ants Kuks soovib loomaomanikele viiruse ilmnemisel karjas väsimatut jaksu aidata loomi poegimisel, et mitte kaotada lisaks järglastele ka emaloomi. “Tuleval aastal on nad jälle tublid poegijad. Võtke ühendust oma volitatud loomaarstiga – teadmine haiguse levikust aitab anda edaspidiseks soovitusi teile ja teistele loomakasvatajatele. Tuleva paaritusperioodi planeerimisel mõelge, kas oleks võimalik lükata seda putukavabale ajale,” kirjutas Kuks oma veebipäevikus.
Schmallenbergi viirus
Põhjustab täiskasvanud loomadel enamasti kergeid haigusnähte. Enim kannatavad piimalehmad, kelle toodang umbes nädala jooksul võib kuni poole võrra väiksem olla.
Lammaste puhul on haigust raskem märgata. Seevastu on looted haiguse suhtes väga tundlikud, eriti tiinuse esimesel paaril kuul. Tulemuseks on abordid, väärarenenud ja surnud või elujõuetud talled. Väärarenguteks on enamasti erinevates asendites jäigastunud liigesed, selgroo kõverused, närvisüsteemi talitushäired, väärarenenud kolju.
Lisaks tallede kaotamisele tuleb tublisti tegeleda sünnitusabiga, kuna surnud ja väärarenenud talled ei suuda tihti ilma abita sünnitusteedest läbi mahtuda.
Loading ...
Lisa kommentaar