
SIRGEKS SÄTTIMAS: Tiiu Kirs koob endale linase peokleidi jaoks kangast. Juhendaja Velli Saabase (vasakul) õpetussõnad ja praktiliste töövõtete näitamine kuluvad algajale kangakudujale marjaks ära. Foto: Sander Ilvest
Hellamaa külakeskuses taaselustati 80 aastat tagasi asutatud Muhu Hellamaa maanaiste seltsi tegevus, mis soikus sõjajärgsetel aastatel.
“Sirvisin kodus ühte vana naisteajakirja, kus kirjutati Hellamaa maanaiste seltsist. Tollal oli Muhu naiste üheks eesmärgiks rahvariiete valmistamine,” märkis seltsi taasloomise peainitsiaator Velli Saabas.
Kui 80 aastat tagasi (mitte sada aastat, nagu on pressis ekslikult avaldatud) soovisid muhulannad omavalmistatud rahvarõivais üleriigilisel kokkutulekul osaleda, siis nüüdki võtsid asutajaliikmed rahvarõivaste tegemise endale üheks eesmärgiks.
“Loodame, et suudame ka valmistada endale rahvariided, mida pidupäevadel kanda. See on aga aeganõudev töö, mis võib aastaid kesta,” arutles Velli Saabas.
Neli talve on Velli muhumustrilist seelikukangast kudunud. “Talve jooksul jõuan kangast kududa kuue, seitsme või kaheksa seeliku jaoks. Soovijaid on palju. Viimasel ajal tahetakse rohkem vanema muhu mustriga kangast,” selgitas meisterkuduja.
Seltsi kavadesse mahub ka ennesõjaaegse ühenduse kohta teabematerjali kogumine ja selle arhiveerimine. “Uurime, mida vana selts on teinud ja kavandame plaane, kuidas saaksime samade põhimõtete järgi meiegi tegutseda.
Külakeskuses on selleks kõik võimalused olemas. Käsitööst huvitatud naised saavad siia tulla igal neljapäeval. Kes tikib, kes istub kangastelgede taha või teeb midagi muud. Kogenumad õpetavad algajaid. Huvilisi jagub,” andis seltsi asutajaliige ja külakeskuse juhataja Tiina Jõgi teada.
Viis aastat on Hellamaa külakeskuses käsitööringi juhendanud Meeli Oidekivi. Üleeile oli ta samuti kohal. Keskuse esimene juhataja Velli Saabas ja Meeli Oidekivi olidki neljapäeval omakandinaistele esimesed nõustajad. Ennelõunal käisid teadmisi ja praktilisis oskusi täiendamas põhiliselt kodused naised. Pärast päevatööd astusid päevakeskuse uksest sisse tööl käivad muhulannad.
Niisama, käed süles, õiged Muhu naised istuda ei taha. Näputööd teevad nad kodus telerit vaadates, ka üksteisel külas käies, pikemal bussireisil ja kus iganes.
Neljapäeval ilutsesid külakeskuse saalis pikal laual kaussides maitsvad õunad ja keeduseklubi naiste eelmisel õhtul küpsetatud pirukad, mida kõik kokkutulnud maitsta said. “Üks üritus toetab teist,” rõõmustas rõõmsameelne külakeskuse juht Tiina Jõgi.
Kevadel kutsuvad taasloodud Muhu Hellamaa maanaiste seltsi liikmed huvilisi käsitöönäitust vaatama. Ekspositsioon koostatakse talvel valmistatud esemetest.
Tublid olete seal kõik!Maja on hubane ja tegevust jätkub kõigile.Jõudu ja indu Muhu kultuuri ja kaunist käsitööd edasi teha.
et maanaiste selts tegutseb, aga väga lahedad on tänases lehes ka lood laheküladest, kahjuks ei leia ma neid siit – kas on minu viga, et ma ei oska otsida???
Hellamaa maanaiste selts tegutseb jälle – Ka tabamatud tasujad tegutsevad jälle!
Kas on olemas ka Hellamaa linnanaiste selts?
Või koguni Hallamaa nurganaiste selts, miks mitte?
Kui palju neid nurganaisi Hellamaal on? Tore kui eesti iive kasvab:D
Hellamaal on kellamehed,
kellad neil kui vahtralehed.
Nad sealseid naisi kellavad
ja oma seemet pillavad.
Nii neid lapsi ilma sünnib,
nad prisked on kui räimetünnid.
On igas talus nurganaine,
nii viljast paisund, meelelt kaine.