RAHA ON VÄHE: Piret Kaminskas-Ustel, kes sel fotol juhatab 2011. a veebruaris koolis peetud vabariigi aastapäeva aktust, tõdeb, et filiaali sulgemise põhjus on raha vähesus. Foto: Egon Ligi
Kallemäe kooli Kuressaare filiaali tegevuse jätkamine järgmisel õppeaastal on lahtine, kuna majanduslikel kaalutlustel on arutusel filiaali sulgemine ning selle õpilaste transportimine Kallemäe ja linna vahet.
“Sellised suundumused praegu tõesti on,” vastas Kallemäe kooli Kuressaare filiaali õppejuht Piret Kaminskas-Ustel küsimusele, kas jutul toimetulekooli võimalikest sulgemisplaanidest on tõepõhja all.
Teema päevakorda kerkimise põhjusteks on tema sõnul kahe maja suured ülalpidamiskulud. “Kallemäele ehitati ilus suur koolihoone, õpilaste arv on aga suhteliselt väike,” lausus õppejuht.
Linnas asuva Riigi Kinnisvara ASile kuuluva maja rendikulud on tema sõnul samuti päris suured.
Kaminskas-Ustel tõdes, et lapsevanemad, kes temaga kooli võimalikust sulgemisest rääkinud on, asjast kuigi hästi just ei arva.
Logistika on võtme-küsimus
Kuressaare sotsiaaltöö abilinnapea Argo Kirss, kelle enda laps õpib Suur-Põllu tänavas asuvas koolis, tunnistas, et on kuulnud plaanist filiaal sulgeda.
“Aga ei midagi täpsemat, sest tegemist on riigikooliga,” märkis ta. “Kuna linna toimetulekuklassides käijad on suures osas linna elanikud, muretseme, kuidas nende elukorraldus saaks normaalselt toimuda, aga koolikorralduslike küsimuste osas linnavalitsus paraku midagi teha ei saa – meil pole Kallemäe kooliga mingisugustki lepingut.”
Toimetulekukoolis õppiva lapse isana ütles Kirss, et talle teeb muret eelkõige logistika – kuidas erivajadustega lapsi linnast Kallemäele ja tagasi Kuressaarde transportima hakatakse.
“Liinibussiga pole see ju mõeldav,” lausus Kirss. “Kui aga kasutatakse eribussi, mis hommikul ühel kindlal kellaajal väljub ning laps bussi peale ei jõua, mida peavad siis tegema pered, kel autot ei ole?”
Kirsi sõnul viivad vanemad praegu oma lapsed toimetulekukoolist koju erinevatel aegadel. “Ka Kallemäelt laste äratoomine peaks sel juhul toimuma mitmes osas,” leidis Kirss. “Päris individuaaltransporti on palju tahta, aga kindlasti peaks viimine-toomine olema nii paindlik, et puuetega lastega perede praegune elukorraldus oluliselt ei kannataks.”
Argo Kirss möönis, et Kallemäe koolis on õpilaste jaoks kindlasti paremad tingimused kui Kuressaare filiaali väikeses hoones.
“See kompleks on seal ju tegelikult tohutult võimas, seal on ujula ja täismõõtmetes spordisaal, tunduvalt rohkem ruumi ja võimalusi,” rääkis Kirss. “Praeguse seisuga õpib seal aga ainult ligi 30 last – selge see, et ollakse mures koolihoone täitmise pärast.”
Kirsi sõnul on siiski veel vara teemat pikemalt kommenteerida. “Ma ei ole ametnikuna ega lapsevanemana kuulnud koolipoolset selgitust, kuidas nad plaanivad seda kõike korraldada.”
Lapsevanemad oodatud
“Asi on alles väga lahtine – esialgu ei ole midagi kindlat ega lõplikku,” ütles Kallemäe kooli direktor Kaire Kiil kooli Kuressaare filiaali võimaliku sulgemise kohta. “Kõik on arutelu tasandil.”
Küsimusele, kas lapsevanemate sõnal ka otsuse tegemisel kaalu on, vastas Kiil: “Just sellepärast korraldame 30. jaanuaril lapsevanemate koosoleku – et teada saada nende mõtted ja mured. Kuulame ära kõik arvamused ja edastame ministeeriumile.”
Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Raivo Peetersi sõnul on sellest, kas Kuressaare “toimetulekukool” jätkab sügisel tööd või mitte, vara rääkida. “Ühtki otsust tehtud ei ole,” tähendas ta.
Käesoleva õppeaasta algul alustas Kallemäe kooli Kuressaare filiaali viies klassis õpetööd 23 õpilast.
Loading ...
Algklasside lapsele on see ilmselt raskem variant.Ning riiklik rehabilitatsiooniteenus Kallemäel peaks siis kindlasti toimima hakkama. Lapsevanema -õpetaja koostöö küsimus ka kindlasti raskendatud kauge vahemaa tõttu.Ja kas vaimupuudega lapsel on Kallemäel turvaline? Kui suur on järelevaatav personal? Ja tõesti, mitu korda päevas saab korraldatud transport kooli ja Kuressaare vahel? Kas mitte just väikekool pole puudega lapsele psüühiliselt parim?
Selge, et iga süsteemi puhul tuleb arvestada erinevaid mõjureid, tasuvust jne. Antud juhul peaks hinnangute hierarhias esikohal olema siiski laste heaolu. Artiklis toodud ideede realiseerumisel jääb see selgelt tahaplaanile. Kas on kaardistatud laste elukohad? Viimasel ajal räägitakse pigem sellest, kuidas tagada lastele võimalus õppida võimalikult kodukoha lähedal. Nüüd siis vähikäik …
Lapsevanemad ärge laske seda juhtuda,teie sõna maksab ka, see ei ole teie süü, et Kallemäe koolis on vähe õpilasi!! Igal lapsel on õigus koolis käia kodu lähedal ja selleks see maja korda tehti, kõik tingimused on olemas. Minu laps on selle kooli lõpetanud(selle maja eest sai kunagi võideldud,siis taheti ka Kallemäele saata),see on parim kool puudega lapsele- see on nagu teine kodu, puudega lapsele on oluline stabiilsus!! Hea on just,et on väike kool. Võidelge, aitan ka kui vaja!!!
30.jaanuaril kl 17.00 koolis.
Kõik selles koolis õppivad lapsed ei ela siiski linnas. Kuidas hakkab välja nägema lapse teekond Kallemäele, kes elab näiteks Leisis. Kas paigutame kõik lapsed õpilaskodusse?
Praegu käivad ka Kallemäe koolis puudega lapsed,kes elavad nädala õpilaskodus ja kes elavad Leisis,Kihelkonnal.Kes neid lapsi koju veab iga lapsevanem peab ise selle eest hoolitsema,et laps esmaspäeva hommikul kooli saab ja reedel koju.Sellega tuleb lihtsalt leppida ja aru saada et iga lapse jaoks ei saa ju eraldi autot sõitma panna,oma raha eest palun väga,aga riigirahadega on ebaaus teiste suhtes.Lapsi peab kohtlema võrdselt.
Puudega lapsi ja tavalapsi ei saa kohalda võrdselt. Puudega lastel on ERIVAJADUSED – seega tuleb neid ka eriliselt kohalda.
Kallemäel praegu õppivatest lastest on samuti puudega kas neid siis ei peaks erinevalt kohtlema
Lapsed ja nende puuded on ju väga erinevad. Ühed, eks saavad koolinädala internaadis elatud, on ka iseseisvad liiklejad. Teised vajavad sõna otseses mõtte tuge, mõni füüsilist, teine psühholoogilist-moraalset. Erivajadus on neid ühendav termin, sisulised vajadused kõigil erinevad.
on sulgemise teema aastaid õhus olnud. Kas on ikka asi rahapuuduses???