Mahetootjatele võidakse panna saagikoristamise ja toodangu turustamise nõue (2)

Põllumajandusministeerium otsib stiimulit, mis ajendaks mahetoetuste saajaid tegelema senisest rohkem toiduainete tootmisega ning kaalub selle saavutamiseks viia uude maaelu arengukavasse sisse saagikoristamise nõude ja toodangu turustamise kohustuse.

Põllumajandusministeeriumi mahebüroo juhataja Marika Ruberg ütles Saarte Häälele, et saagikoristamise nõue on töögrupis arutusel olnud, aga lõplikku otsust selles osas ei ole. “Idee sai alguse sellest, et kuigi mahepõllumajanduse registri andmetel enamik mahetootjaid toodab arvestatavates kogustes, siis kahjuks on ka neid, kes taotlevad küll toetust, aga ei tooda midagi,” selgitas Ruberg. “See, kas saagikoristamise nõude kehtestamine aitab kaasa reaalse mahetootmise laienemisele, ongi täna arutelukoht,” lisas ta.

Rubergi sõnul on kõne all olnud teravilja-, kaunvilja-, õli- ja kiudtaimede ning puuvilja- ja marjakultuuride saagi koristamine teatud tähtajaks. Saagikoristamine on põllumajandusliku tootmise üks loomulik osa, seega ei tohiks saagikoristamise nõue tootjatele raskusi tekitada.

Küsimusele, kui palju mahetoodangust jääb põllule ja miks saagikoristamist seni pole nõutud, vastas Marika Ruberg, et statistika on olemas ikkagi vaid toodetud koguste kohta. “Kui ilmastikutingimused saagikoristamist vähegi lubavad, pole meil põhjust arvata, et keegi meelega saagi põllule jätab,” rääkis mahebüroo juhataja. “Nagu juba eelnevalt öeldud, on küsimus pigem selles, et meil on täna registris palju selliseid mahetootjaid, kes küll taotlevad toetust, aga ei tooda midagi. Saagikoristamise nõue oleks üks võimalus soodustada reaalse mahetootmise laienemist.”

Tegelikult on saagikoristamise nõue rohumaasaagi koristamise osas ka MAK 2007–2013 mahepõllumajandusliku tootmise toetuse meetmes, kus on sätestatud külvamise, niitmise või karjatamise ja niite koristamise tähtajad. Kindlat tähtaega ei ole olnud teiste kultuuride puhul, kuid see on olnud arutusel.

Sellest, milline on praegu olukord mahetoodete müügimahtudega, annab ülevaate sel aastal koostatud EMOR-i uuring 2010. aasta andmetega. 2010. aastal suurenes mahepõllumajanduslikult haritav maa Eestis 122 000 hektarini, mis on kogu Eesti põllumajandusmaast 14,5%. Samas moodustasid mahepiimatooted kogu piimatoodete hinnangulisest käibest 0,6%. Samamoodi moodustasid oma tootegrupi käibest alla ühe protsendi ka kodumaised maheviljasaadused, puuviljad ja marjad ning mahekartul ja köögivili. Maheliha toodang moodustas kogu lihatoodangust 1,6%. 2010. aastal müüdi Eestis toodetud mahetooteid ligikaudu 4,3 miljoni euro eest. Eestis toodetud mahetoodete osakaal moodustas toidukaupade kogu jaekäibest 0,36%.

Küsimusele, miks kaalub põllumajandusministeerium mahetoetuse saajatele toodangu turustamise kohustust panna ja kas võimalik kohustus puudutab toodangu turustamist mahedana või üleüldse, osutas Marika Ruberg vastates juba ülaltoodud statistikale. “Vaatamata mahemaa suurele osakaalule, mis on ca 14% kogu põllumajandusmaast, on kodumaiste mahetoodete turuosa alla 1%. On võimalik, et turustamise kohustus aitaks kaasa mahetoodete turuosa suurendamisele,” selgitas ta. Kuna küsimust ei ole töögrupis veel põhjalikult arutatud, siis ei ole praegu ka vastuseid küsimustele toodangu laadist, mida turustada ja kas mahedana või mitte. “Töö selle nimel käib, et leida häid võimalusi, kuidas soodustada kodumaise mahetoodangu jõudmist meie turule,” lausus ta.

MAK 2014–2020 meetmete väljatöötamiseks loodud töögrupid ei ole veel tööd lõpetanud ning toetuste saamise nõuete osas saame praegu rääkida eelkõige ideedest ja ettepanekutest, ütles põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karin Volmer.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 299 korda, sh täna 1)