Saarlaste luigelaulud Jõgeval

Saarlaste luigelaulud Jõgeval

KUIDAS TASET HOIDA? Arvatavasti see küsimus annab mõtteainet Kreisise liikmele Hans-Peter Grassile. Foto: Krete Sema

23. ja 24. novembri veetis terve hulk teatripisikuga noori Jõgeval 20-ndal Betti Alverile pühendatud luulefestivalil Tähetund. Nende hulgas oli ka kolm Saaremaa truppi: Saaremaa ühisgümnaasiumi Krevera ja Kreisis ning Orissaare gümnaasiumi Mo-Teater.

Festival on kestnud juba aastaid ning on alati olnud väga oodatud. Pingelisele prooviperioodile ja krussis närvidele järgneb nii-öelda 15 minutit kuulsust, mis jääb meelde pikaks ajaks. Jõgevale ei kogune lihtsalt tavalised noored. Öeldakse ju, et teatriinimesed on veidi teistsugused ja omamoodi ning just seesugused gümnaasiumiõpilased saavadki igal aastal Jõgeval kokku.

Tänavuse festivali lõpetamiselt jäid kõlama žürii esimehe Jaak Alliku sõnad, et tema jaoks on väga huvitav jälgida, kuidas noored muutuvad – nende mõtted, arvamused, tegemised laval. Ja mis muu kui teater annab võimaluse inimestel ennast nii hästi väljendada.

Seda kõike oli hindamas žürii, keda tunneb terve Eesti. Sinna kuulusid kirjanikud Leelo Tungal ja Aare Pilv, Eesti harrastusteatrite liidu tegevjuht Kristiina Oomer, kirjandusõpetaja Karmen Aso, näitleja Andrus Vaarik, teatri- ja riigimees Jaak Allik, raadioajakirjanikud Meelis Kompus ja Tarmo Tiisler, kultuuritegelane Viljar Pohhomov.

Sel aastal oli festival aga veidi kurvema alatooniga kui tavaliselt, nimelt suletakse peagi Jõgeva gümnaasium, ürituse üks korraldajaid. Seetõttu oli ka üldine teema “Luigelaul” natuke nukram. Samas andis luigelaulu teema palju erinevaid võimalusi lavastamiseks. Laval oli näha nii humoorikat versiooni “Kalevipojast”, tagasivaadet oma trupi varasematele etendustele, õnnetut armastust kui ka tantsu ja aktuaalseid probleeme.

Mo-Teater tuli lavale vihmavarjudega, mille taha vajadusel varjuti, siis kasutati aga selleks, et teha vihmahäält või seistes neile toetuda. Oma kujundliku rekvisiidikasutuse eest teenis trupp ka eripreemia. Nende etendus “Tunded tuules, sõnad südames” oli kokku pandud paljude luuletajate, nt Juhan Viidingu, Ernst Enno, Hando Runneli jpt loomingust.

Kreisis oli valinud hoopis teistsuguse lahenduse. Nad olid oma eelmiste aastate lavastustest kokku pannud uue – “Varjud”, mille tekste esitati vaikse kitarrimuusika saatel. Krevera seevastu keskendus Luige laulule. Ehk siis Viivi Luige luuletustele ja Rait Avestiku raamatule “Sulev Luik”.

Krevera pälvis oma lavastuse eest ka eripreemia originaalse teemalahenduse eest ja trupile tuli ka kaks näitlejapreemiat – Riin Lepikule ja Pärlin Luhilale – ning parima juhendaja preemia Rita Ilvesele. Üldiselt said Saaremaa trupid päris positiivset tagasisidet.

Laureaaditiitlid läksid seekord Rakvere Karlale, Rakvere Teatriansamblile ja Kuusalu KK-le. Grand prix’ sai Jõgeva Liblikapüüdja.

Tähetund ei ole aga ainult luulefestival, vaid ka koht sotsialiseerumiseks. Selleks oli palju võimalusi. Õhtul, kui ühe päeva etendused vaadatud, hakkas saalist kostma muusikat. Reggea-muusika saatel keerutasid jalga kõik, kes veel jaksasid. Ning kui jaksu üle jäi, siis asus pärast bändi pulti diskor, kelle lugude järgi tantsida sai nii kaua, kui tuli uneaeg.

Kuigi südaööst algas öörahu, jätkusid vaiksed istumised varaste hommikutundideni. Paljusid vanu sõpru pole ju aasta otsa näinud. Põnev oli ka oodata oma juhendajat, kes oli žüriiliikmete käest hulga väärtuslikku informatsiooni saanud.

Laupäeval enne lõpetamist toimus veel kontsert, kus esines viis noort eelmisel aastal lavaka lõpetanud naist. Juba esimese lauluga haarasid nad publiku endaga kaasa. Ainsaks instrumendiks hääle kõrval oli vaid üks väike trumm. Nende võimsad hääled tegid eri maade rahvalauludest hoopis uue elamuse.

Betti Alverile pühendatud luulefestival Tähetund annab noortele võimaluse ennast tõestada. Luule ei ole just kõige lihtsam asi, mida esitada, ning teha seda teiste noorte ees, kellel on täpselt samad eesmärgid, on fantastiline.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 331 korda, sh täna 1)