Eestis tehtud laboriuuringule tuginedes kahtlustab veterinaar- ja toiduamet ühel Saaremaa lihaveisel sinikeeltõve, mille tõeks-osutumisel tabab veiste eksporti tagasilöök.
Ameti peadirektori Ago Pärteli sõnul tuli juhtum ilmsiks juhuslikult kui veisekasvataja plaanis loomi müüa välisriiki, mis nõuab uuringuid ka sinikeeltõve suhtes. Kahtluse aluseks on paar nädalat tagasi võetud proovi esmased laboriuuringud, aga praeguseks on proov saadetud kinnitamiseks Inglismaale referentlaborisse, millel on suur kogemus ja täpsed meetodid.
Proovi analüüsi tulemus peaks teatavaks saama selle nädala lõpus, lausus Pärtel, kelle sõnul pole Eestis kunagi varem sinikeeltõve tuvastatud. Ka antud juhul uuriti palju rohkem loomi, kuid kõik ülejäänud olid haigusest puhtad, kinnitas riigi peaveterinaar.
Eesti Tõuloomakasvatajate ühistu juhataja Tanel Bulitko sõnul tähendaks positiivne proov meie väiksele riigile ekspordi kohapealt suurt õnnetust.
“Sellest võib tulla Eesti loomakasvatajatele väga raske tagasilöök,” ütles Bulitko, kelle sõnul toob sinikeeltõve tuvastamine Eestile kaasa ekspordipiirangud kolmandatesse riikidesse. Sellega lõppeks päevapealt veiste eksport Türki ja Venemaale.
Türgi kokkuostjate huvi Eesti veiste ja ka lammaste vastu tuleneb suuresti tõsiasjast, et Eesti on Läti ja Leedu kõrval üks väheseid riike, kus sinikeeltõbi pole seni diagnoositud. “Euroopa turg küll jääks, kuid Euroopa turgudele pääsemine on meile üsna keerukas,” rääkis Bulitko.
Eesti Lambakasvatajate liidu juhatuse esimees Ell Sellis ütles, et positiivne laboriproov toob kaasa täiendavad kulud lammaste vaktsineerimiseks ja uuringuteks. Vallanduda võib siinsete lambakasvatajate jaoks negatiivne ahelreaktsioon.
Viimase aja normaalsete kokkuostuhindade eest tuleb paljuski tänada türklasi, sest nende pakutud kokkuostuhinnad sunnivad ka Euroopa riike Eesti lammaste eest rohkem raha välja käima. Türklased maksavad meie lammaste eest head hinda ka seetõttu, et Eestis pole loomataude. Seega võib sinikeeltõbi Eesti lambakasvatajate toodangu väärtust nii Türgi kui Euroopa kokkuostjate silmis tublisti langetada.
Nii Tanel Bulitko kui Ell Sellis on ühel meelel, et praegu on veel vara paanikat tekitada ning mõistlik on ära oodata Inglismaa labori ametlik vastus.
“Meie labor on sellele uurimismeetodile akrediteerimata ja veterinaarid ütlevad samamoodi, et nad ei ole haiguse avastamises veel väga kindlad,” ütles Bulitko.
Sinikeeltõbi
• Lammaste katarraalne palavik e sinikeel on eriti ohtlik lammastel ja veistel esinev viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, keele ja suuõõne limaskesta venoosne liigveresus ning nekrootiline haavandumine, sõrapõletik ja skeletilihaste düstroofia.
• Viirus ei kandu otseselt üle haigelt loomalt tervele, vaid levib põhiliselt habesääskede vahendusel.
• Karjast kõrvaldatud haigete loomade eest maksab Eesti riik kompensatsiooni.
Allikas: Veterinaar- ja toiduamet
Loading ...
Siin on omajagu süüd vet. ametil – lastakse praktikas mingi kontrollita importida euroopast loomi. Juba mõned aastad tagasi oli selge, et sellise praktika jätkumisel on need haigused varsti ka meil. Nüüd on siis kohal. Kahju.
Sama lugu oli ju mõni aasta tagasi. Toodi Taanist mingit rämpsu ja kohalikud heausksed talumehed olid ahastuses. Eks sellega saadi EESTLASTEST kui konkurentidest lahti. Niipalju siis euroopa liidust kui meite uuest õnnemaast. Miks ikka EESTI inimesi peab niipalju NUSSSIMA.