Hiljuti Saarte Häält lugedes torkas minule kui arstile silma paljulubav pealkiri “Puukborrelioosist tabletivabalt priiks”, mille all Eestis ja ka Kuressaares tegutsev loodus-, kivi-, soola- ja puuviljaterapeut, kivide horoskopist ja kinesioloog Gertrud Langeheine lubab haiged vabastada puukborrelioosist antibiootikume tarvitamata.
Kuna väljapakutud võimalus on ahvatlev, siis sooviksin arstina ja epidemioloogina siiski oma selgitavad sõnad öelda.
Kuna puukborrelioos on tõsine meditsiiniline probleem Eestis, eeskätt Saaremaal ja Hiiumaal, ning mujal Euroopas ja Põhja-Ameerikas, siis epidemioloogina jälgin ma pidevalt kõike uut maailmas puukborrelioosi leviku, diagnostika, ravi ja ennetamise valdkonnas.
Kõiki elemente kontrollida ei saa
Paraku on paljud saarlasedki kogenud seda, et puukborrelioos on üsna mitme näoga nakkushaigus, mida tekitavad mikroorganismi – spiroheeti – levitavad puugid. Puukide levikul mandrist eraldatud saartel on see omapära, et ilmselt toovad nakatatud puuke sinna sisse arvukad rändlinnud ning piiratud levikuareaali tõttu võib nende arvukus ja haigustekitajate kandlus olla suur. Nii on see ka Saaremaal ja Hiiumaal.
Kõikides maades, kus inimesed puukborrelioosi põevad, pannakse haiguse diagnoos arsti poolt haige laboratoorse uuringu tulemuse põhjal ning haigust ravitakse teaduspõhiselt antibiootikumidega.
Seejuures on oluline, et iga puukidega kokku puutuv inimene teaks: mida kiiremini ta esimeste haigusnähtude ilmumisel ja nende seostamisel puugihammustusega või ka lihtsalt puugirohkes piirkonnas viibimisega arsti poole pöördub, seda varem saab arst uuringuid alustada, laboriuuringute tulemuste põhjal haiguse diagnoosi panna ning haiguspõhist antibiootikumiravi alustada. Paljud teadusuuringud kinnitavad, et just sel juhul paraneb puukborrelioosi põdev haige võimalikult kiiresti ja täielikult. Kahjuks pöördutakse arsti poole sageli hilja, mil juba tõsised haigusnähud on välja kujunenud, nakkusprotsess kaugele arenenud või tüsistused tekkinud.
Tänapäevase teaduspõhise puukborrelioosi diagnostika ja ravi alaste teadmiste põhjal ei saa nõustuda loodusraviterapeut Gertrud Langeheine arusaamaga selle nakkushaiguse nakkusprotsessi kulust, diagnostikast ja ravist.
Puukborrelioosi haigusekulg sõltub ühelt poolt puugilt inimese organismi üle kantud spiroheedi haigusttekitavast võimest, bioloogilistest omadustest, teisalt aga nakatunud inimese organismi vastupanuvõimest. Mida kiiremini ja efektiivsemalt me suudame haigusetekitajad antibiootikumidega hävitada, seda paremini ja täielikumalt haigus taandub.
G. Langeheine väitest keemiliste elementide tasakaalu häiretest inimese ja puugi organismis ning selle mõjust nakatunud inimese organismis kulgevale nakkusprotsessile ei ole võimalik haigustekke mehhanismi seisukohalt aru saada. Kas tõesti võimaldab nende hälvete võrdlemine panna puukborrelioosi diagnoosi?
Loodusraviterapeut ei oska kahjuks arvestada sellega, et Mendelejevi perioodilisuse tabelis kaasajal olevat 118 keemilist elementi (ja mitte 109 elementi nagu autori arvates) ei ole tal kõiki võimalik üle kontrollida kasvõi juba sellepärast, et näiteks elemendid 93–118 on ainult laboris sünteesitud ega esine looduses.
Teisalt võib sama puuk kanda lisaks puukborrelioosi spiroheedile ka puukentsefaliidi, babesioosi, anaplasmoosi ja ehrlihioosi tekitajaid. On selge, et G. Langeheine kasutatav X “diagnostika” meetod neid haigustekitajaid ei erista.
Kõigepealt konsulteeri arstiga
Tõsi, erinevatel haigusetekitajatel – nii viirustel kui bakteritel – on kindlaks määratud neile omane elektriline sagedus, kuid ka see ei aitaks “diagnoosijat”, sest näiteks Epstein-Barri viirusel, RS-viirusel, A-streptokokil ja Chlamydia trachomatis’el on ühesugune keskmine võnkesagedus (380 kHz).
Lühikeses ja süsteemitult sõnastatud kirjutises ehk ravipakkumises ei olnud G. Langeheinel muidugi võimalik oma tarkusesalve täielikult avada ja puukborrelioosi ravimeetodit tutvustada ning põhjendada.
Seda enam soovitan ma igal abivajajal hoolikalt mõelda enne, kui ta teaduslikult põhjendamata ja kliiniliselt uurimata ravimeetodeid enda peal testib. Paraku puukborrelioosi raviks ei piisa “energeetilisest, füüsilisest ja psüühilisest puhastusest”.
Tänapäeva meditsiin ei eita põhjendatud alternatiivravi meetodeid, kuigi nakkushaiguste ravimisel on neid väga vähe kasutatud, sest enamuses on need suunatud haigusnähtude kõrvaldamisele ja mitte haigusetekitajate hävitamisele.
Üks tuntumaid alternatiivravi arendajaid möödunud sajandi esimesel poolel ja nn orgon-teooria looja Wilhelm Reich on öelnud, et enne alternatiivravi rakendamist tuleb konsulteerida arstiga, sest ka väikesed tervisehäired võivad alternatiivravi toimel süveneda eluohtliku seisundini.
Kuulo Kutsar
epidemioloogianõunik
Lugeja kiri : Lootus sureb ikka viimasena
Nii on ka minu puhul. Või siis, et lootus on lollide lohutus ja et uppuja haarab ka õlekõrrest.
Olen otsinud abi nii mitmetelt ravitsejatelt puukentsefaliidi raviks, mida põen ligi kümme aastat. See aga oli küll nüüd viimane piisk karikasse.
Nimelt käisin Kuressaare turu ühes hoones hiljuti naise juures, kes reklaamib, et ravib looduslike vahenditega, ka puugihaigusi. Reklaami nähes rõõmustasin, sest mõni päev tagasi olin just tulnud mandrilt ühe ravitseja juurest, kes ravis nõelte ja venitustega, umbes kaks tundi päevas vaheaegadega. Neli päeva järjest pidasin vastu.
Õnneks raha ei võetudki nende päevade eest, kui loobusin sellest ravist.
Ennäe imet, lootust anti siinsamas kodulinnas kolme korraga, pooletunniste seanssidega tervis korda saada. Seda testimise, silituste ja rohkelt vee joomisega, sealjuures lauldes, naeratus näol, valju häälega “Oooo!”
Naeratav ja lootustandev ravitseja küsis julgelt kopsaka rahasumma. Kui väljusin esimese seansi lõppedes, oleksin nagu jälle mõnevõrra rumalamaks jäänud.
V. V.
(loo autori nimi on toimetusele teada)
Hilinenud borrelioosiravi toob kaasa madala immuunsustasemega inimestele igatahes invaliidistumise. See on umbes säärane tunne, et justkui vananeks lühikse ajaga 20 a .
Tahan öelda, et probleem on hilinenud ravi ja ravi tagajärgede leevendamine.
Tähtis on ennetus. Liigne steriilsus ja surnud toit väikelastele on see, mis uinutab keha immuunsussüsteemi.
Kel on immuunsussüsteemi hea tuleb borrelioosist ka ilma ravimata välja. Kontrollige immuunsusvõimekust. Ka mingeid teste annab teha….
Ega selle asja kohta ühtset abi kerge saada ole. Oleme kõik sünnist saati erinevad.
Olles hiljuti kõik selle läbi elanud, nimelt ei suudetud pool aastat borrelioosi diagnoosida, suhtuti üleolevalt selle diagnoosi võimalikkusse, testid ei ole 100 protsenti üheselt mõistetavad, siis aitas jah kindlasti antibiootikumiravi, mis õnnestus lõpuks saada. Aga läbi milliste kannatuste ja suure mure!
Hr Kutsar, loodan, et aitate kaasa, et med personal meie riigis ei suhtuks puugihaigutesse üleolevalt. Teadmisi napib samuti, ise sain haigusele jälile interneti abiga, sest sümptomid ei olnud tüüpilised, kuid mõnedel inimestel siiski varem täheldatud. Antud juhul võeti lõpuks haiglasse, kui seisund ei olnud kojujäämiseks enam talutav. Seal uuriti ligi kaks nädalat kõike, mida uurida sai ja lõpuks otsustati ikkagi borrelioosi ravida, kuigi ei usutud algusest peale minu juttu selle võimalikkusest. Antibiootikumiravist sai alguse paranemine nn kukesammudega, millega läks u pool aastat. Kõik see toimus kahjuks lapsega.
Puugihaiguste uurimisega tegeldakse aktiivselt paljudes maades ja väga palju on veel avastada. Kaitske end ja lapsi puukide eest! Hr Kutsarile soovin palju jõudu!
Riigi tasemel ei ole nähtavasti veel probleemi tõsidusest aru saadud, kuna invaliide on liiga vähe. Tõsi on see, et kui borellioosi raviga alustatakse hiljem kui pool aastat pärast nakatumist, on tegemist juba kroonilise vormiga ja töövõimest on järel heal juhul 50-60%.
Kas posijate reklaami tiražeerimine on vastutustundlik? Mõtlemise koht toimetusele.
Meie Maa puhul saan veel aru, kui misiganes allikast tulnud umbluud avaldatakse, aga Saarte Hääle noored ja haritud inimesed võiks nõiakunsti propagandasse kriitilisemalt suhtuda.
P.S.
Minu kommentaar kritiseerib Gertrud Langeheine artiklit “Puukborrelioosist tabletivabalt priiks”, mitte käesolevat.
perearstid ei raatsi ju puugianalüüsi teha. kui häda juba väga suur, siis alles teevad.
Meie peres lugu sama, peale pooleaastast perearstil käimist ja tervise järjepidevat halvenemist võttis perearst asja tõsisemalt. Kõikvõimalikud uuringud said tehtud,viga ei leitud…lõpuks suure lunimise peale tehtud borrelioosiproov andis kätte tegeliku põhjuse. Väga loodan, et perearstid saaksid aru, et patsient niisama kaebamas ei käi, pole ka mõtet teha kalleid uuringuid mandril enne, kui borrelioosiproov tehtud. Seda enam, kui patsient kinnitab, et tal on olnud kehal mitmeid puuke. Lootus siiski püsib, et nädalaid pikk antibiootikumiravi annab tervise-kasvõi osaliselt-tagasi.
Hiljaks jäädes antibiootikumiravi annab küll ajutist leevendust, kuna immuunsüsteem ja närvisüsteem on saanud aga jäädavaid kahjustusi, siis probleemid jäävad kogu eluks
Üldjuhul ei lähe inimene alternatiivravi otsima enne,kui on tekkinud mingi probleem ametliku meditsiiniga seoses….paljuski ootuste osas,suhtlemise tasandil.
Mul vastupidine näide. Jalal oli suur sinine ring, polnud aimugi, et seal oleks puuk maiustanud. Perearstile sai mindud palaviku ja gripilaadse enesetundega, muu hulgas näitasin ka jalga. Sain kohe korraliku ravi. Aitäh, perearst Elo Lember!
Kuressaare haiglas tehakse ennemini kõikvõimalikult uuringud ära, aga borrelioosi suhtes mitte. Paar kommenteerijat juba kirjutas sellest ja sama ka mina. Pärast haiglast tulekut sai siiski niikaugele, et perearst tegi vereproovi borrelioosi uurimiseks ja sipsti oligi asi selge ja ravi toimis. Saaremaal võiks siiski kahtlustada borrelioosi sagedamini kui mingit muud tõbe
Ka minul on olnud juhus, kus perearst kinnitab, et võin teid rõõmustada- KÕIK ON KORRAS…, kuid kahjuks nii pole see olnud! Miks aga puugiproove perearst ei tihka kirjutada, on niigi selge! Perearst hoiab seda raha nagu isiklikku!! Ka haige palvele seda ei juhtu, sest doktor teeb valikkuulmist ja valik-arusaamist! Ja küllap need proovid on ka kallid,sest…
Mul oli ka puugihaigus. Läksin haiglasse alles siis, kui enam tasakaalu polnud. Diagnoositi 17% borrellioosi ja ülejäänud ensefaliiti. Vähemalt nii jäi silma lehe pealt, mis palatisse toodi. 2 nädalat tilgutite all ja tatsasin kodupoole. Puhkasin umbes sama kaua veel kodus ja siis tööle tagasi. Nüüd on 2 pool aastat möödas ja pole tunda andnud. (sülitan 3x üle vasaku)
Perearsti poole ei pöördunudki, läksin, õigemini viidi otse erakorralisse ning järgmisel päeval võeti seljast proov.
Perearstile peab tavaliselt ennem ette ütlema, mis viga on, et nad mingeid ravimeid kirjutaksid.
A-le ..üsna normaalne,et ütled, mis viga on…või eeldad,et arstid on selgeltnägijad :)
Selge see, et ütled, kus kohast valutab või kas on palavik jne. Ma pidasin puugihaigust gripiks ja mõtlesin, et tulen välja nagu ikka.
Ilmselt päris tihti võib seda gripiks pidada. Naabrimees arvas samuti, et gripp niikaua kui ta lossipargis ümber kukkus.
Kui perearst ei soovi borrelioosi proovi teha, kas patsiendil on võimalus seda oma raha eest teha lasta? Kas keegi on kursis, palju see maksab?
Mina läksin suure murega nakkuskeskuse polikliinikusse. Kui inimene on haigekassa kindlustatu, siis tuleb vaid panna sinna arstile aeg (sain paari päevaga), isegi perearsti saatelehte pole tegelikult vaja. Muidugi parem on, kui see on olemas. Lisan siia juurde, et olin nii raskes olukorras, et “kõndisin juba läbi seinte”, rääkisin enda loo ära ja registratuur ütles vaid, et tulge homme siia, teeme analüüsid. Borreloosi polnud, entsefaliiti ka mitte, kuid testi sain tehtud.
See on tõesti tõsi,et perearstid ei taha neid analüüse teha…?ina sain hammustada maikuus,võtsin kohe ühendust,aga naerdi välja,et kiiresti analüüsid ei näita ja soovitati óodata punast laiku mida minul ei tekkinudki ja unustasin selle loo.Augusti keskel ilmnesid siis need sümpomid nõrga peavalu,südame piirkonna ja liigeste valuga-ei osanudki enam arvata milles problem?Siis meenus puuk ja kohe perearstile,kes muidugi rõhus ealistele muutustele nagu peakski viikümmend pluss inimene haige olema …??Lõpuks ikka sain need analüüsid tehtud ja kinnituseks ka diagnoos,et ongi puukborrelioos!Nüüd siis juba kolmas nädal läheb antibiootikumidega.Liigesed küll enam nii ei valuta ,aga väsimus ja kehva olek kestab.Loodan küll paraneda,aga varsti ei mäletagi tunnet kui tõesti oli hea olla.
Tahan veel seda öelda ,et 1996.a. oli mu tütrel ka puukborrelioos,mis vereprooviga tehti kindalks juba järgmisel päeval peale puugihammustust ja nüüd räägitakse,et proovid nii kiiresti ei näita? Tol korral sai käidud nakkuskabinetis,aga nüüd ei tulnud millegipärast selle peale.
Sep.alul mul lõi ümmargune lööve käevarrele halb kohe ei olnudki,läksin perearstile nädala pärast,siis oli päris halb olla.Puuki ma ise ei näinud.Perearsti arvates oli see seen haigus ja kõri turse ja hingata raske saatis kilpnääret kontrollima.Kilpnääret sain kohe 2päevaga kontrollitud,kõik oli korras Enesetunne oli nii sant,et juba mõtted olid…
Kilpnäärme arst soovitas nakkus haiglasse minna,Möödus kokku juba 1,5kuud kui analüüsid tehti ,tegelikult pressisin need välja,kuidagi ei tahetud teha.Terve selle aja võtsin ise valuvaigisteid,Analüüs näitas, et borrelioos oli. Dr Kask nakkushaiglast ütles et 2 kuud vana enam ei ravita!!Uuesti perearstile.Ta nüüd,et kassihaigus.Lõug hakkas juba kangeks minema.lõpuks sain antibiootikumid 14 päevaks,4 päeva võtnud veidi on parem.
Ei tea kas borrellioos on ühekordne või lööb hiljem ka välja.Mul oli jama sellega,ei teadnud miks mul reie sisekülg ikka lillamaks ja lillamaks läheb.Pool aastat nii ja muidugi kui palju kabineti uksi avasin,kuni maandusin erakate juures ja võeti proovid-oligi jama käes,sõin karbitäie antibiootikume ja ok.Meie suguvõsas on kaks inimest insefaliidiga looja juurde läinud,mis see borrellioos teeb,või peab jälle uuringule minema.
Borrelioos võib tulla küll tagasi, endal lähedasel on juba 3s aasta tagasi tulnud, aina hullemini ..
Tere,
Olen mitu korda saanud puugi hammustuse, esimest korda 2001 28.5.2001 täpsemalt oli mul puuk peas, selle sain Järvamaal. Märkasin puuki koduteel autos istudes, sellega ta mul ei ollut nahal mitu tundi. Kohe ei märganud midagi aga kuude jooksul suvel hakkasid kimbutama ebatavalised depressiooni hood, nutsin peaaegu ilma põhjuseta. Juuli/augusti vahetuses märkasin paremal labajalal umbes 20 senti mündi suurust sügelevad ümmargust ala. Kuna mul sõbranna Soomes kes laborant ja kes mulle oli rääginud borrelioosist, teadsin kahtlustada ja palusin oma perearsti tegema analüüsi. Ja oligi. Hiljem mul on tulnud borrelioos mitu korda uuesti puugi hammustusest, enamikul kordadest ei ilmu sügelevad ringi või muud nahal. Viimase korra aastal 2014 ei olnud hammustust ja kuna vältisin nii muru kui metsas käimist, olen suhteliselt kindel et mul ei olnud hammustust. Hakkasid pihta jälle meeleoluhäired ja nahal kummalised tundemused nagu sipelgad nahal. Läksin perearsti juurde ja palusin analüüsi – jälle oli borrelioos ja sain ravimid ehk kaks erinevad antibiootikumi. Need aitavad aga mitte püsivalt. Mina usun et spirokeetad ehk need ussitaolised bakteerid oskavad ennast peita meie kehas, neil mittu vormi muna ja täiskasvanu vahel, ja ainult täiskasvanuid spirokeeti saab antibiootikumiga tappa. Sellega loogiline et antibiootikumid aitavad aga ei paranda lõplikult. Soovitan uurima uniohakat, minu teada Hiiumaal on vähemalt ühe pere invaliidistunud mees ravitud terveks selle taimega. Mina olen ise ka seda tarvitanud ja taimi Neema aeast Pärnust on viitud ka Soome, kus mul sõbrannal närviborrelioos ja kes on saanud abi lootuse ravidest, ta kiitab ka uniohaka tinktuuri. Lehti voib ka tarvitada raviks. Juhul kui kellelgi on huvi, minu eposti aadressi saab küsida toimetusest.
Tere!
Palun infot kust saaks uniohaka lehti ja tinktuuri?
Mina sain kroonilisest borrelioosi vaevustest lahti tehes infrapunasauna seansse ja samal ajal tarvitades Nutramedix firma tinktuure Banderol ja Samento. Üsna lühikese ajaga. Vaevused kestsid 1,5 aastat ja nädalane antibiootikumikuur ka enam ei aidanud. Vereanalüüs näitas enesetunde paranemise järel läbipõetud borrelioosi.
Tere!
Oleksin huvitatud kuulma lisa infot nende toodet tarbimise ja möju kohta. Kas önnestub?