
KUHU MÄRK PAKENDIL PAIGUTADA? Eile ühise laua taga istunud (vasakult) Raul Paabu, Üllar Taniberg, piimatööstuse kvaliteedijuht Aime Paas ja Andi Saagpakk uurisid oma tooteid, saamaks märke kleepides aimu, kuhu see märk kõige paremini sobiks. Foto: Sander Ilvest
Ettevõtjaid koondav suurettevõtmine, mis hiljuti käima lükati, on jõudmas tulemusteni – suuremad toiduainetootjad valmistuvad ühise Saaremaa märgi tootepakenditele kandmiseks.
Sügise hakul sai Saarte koostöökogu Saaremaa brändi töölerakendamiseks PRIA-lt kinnituse 99 990 euro suuruse toetuse määramise kohta. Koostöös Saaremaa arenduskeskuse, aga ka nt kohaliku ettevõtjate liiduga plaanitud ettevõtmist vedava Ahti Kurise sõnul on praeguseks oma jah-sõna turundusalasele koostööle öelnud terve rida kohalikke toiduainetootjaid.
Teiste seas on ühist märgistamist alustamas Saaremaa piimatööstus, kohukeste tootja Nantecom Saaremaa Delifood OÜ, Saaremaa lihatööstus, Saare Leib ja Karja Pagariäri OÜ, aga ka Ösel Fish OÜ ja mitmed teised tootjad.
Kvaliteet ühise märgi alla
Ühine mõte ja seisukoht on Kurise sõnul see, et Saaremaal valmiv toodang tasub kõikjal välja tuua ühise märgi all. “Saaremaal tehakse traditsiooniliselt kvaliteetseid asju. Teades, et Saaremaa toodetel on tarbija silmis väärtus nii Saaremaal, mujal Eestis kui ka kaugemal, on tark ühiselt välja tuua, et need tooted on tehtud just Saaremaal, mitte kuskil mujal lihtsalt Saaremaa nime kasutades,” selgitas projektijuht. Ühine märk annab tarbijale garantii, et toode on kvaliteetne. See ongi põhjus, miks kohalikud tootjad on valmis toodangut turundama ühiselt.
Lisaks on Ain Varese oskusliku kunstnikukäe all edasi arendatud nn Meretarkuse märk ettevõtjatele igati vastuvõetav.
Seda enam, et kohalikud ettevõtjad hindavad Varest ja tema kujundusi väga kõrgelt. Kurise sõnul leiti ettevõtjatega aru pidades, et juba väljatöötatud Saaremaa brändi sümboolikat annab edukalt ära kasutada seda ettevõtjatele sobilikumaks muutes.
“Meil ei olnud põhjust hakata kõike taas nullist leiutama. Uuema kujunduse töötasime tootjatega koos läbi, et see oleks üheselt mõistetav ja hõlpsasti erinevatele pindadele kantav,” tähendas Ahti Kuris.
Millal täpsemalt saab ühiselt märgistatud tooteid kauplustes näha, sõltub juba igast tootjast. Kuna suurtootjad ei hakka märki kleebise kujul igale tootele eraldi kinnitama ning kavas on see ikkagi peamiselt pakendile trükitult käiku lasta, sõltub Saaremaa märgiga kaupade poodidesse ilmumine sellest, kui palju on tootjatel senist pakendivaru olemas.
Toodetele jõuab järgemööda
Keegi ei hakka olemasolevaid massiivseid kilepoognaid, kus märki veel ei leidu, niisama minema viskama. Seda kinnitasid Saarte Häälele nii kohukeste tootja esindaja Üllar Taniberg kui ka piimatööstuse juhatuse liige Andi Saagpakk.
Esimene neist oli seda meelt, et nende tooted, millel on Saaremaa märk, jõuavad poodidesse ilmselt tuleva aasta esimestel kuudel. Teine lisas aga, et need juustud, millel märk otse etikettidele kantakse, saavad märgistatud ehk kiireminigi. Ösel Fish OÜ juht Raul Paabu avaldas aga lootust, et kui vähegi jõuab, leiab nende toodetelt Saaremaa märgi juba selle aastanumbri sees.
Nn kleepsuvariant on ilmselt käepärasem väiksematele tootjatele ja käsitöölistele, kes tahaksid märki kasutada nt puidust võinugadel või millel tahes, mis on kvaliteetne ja saaremaine.
Ahti Kurise kinnitusel ei ole märki kasutavate ettevõte ring kaugeltki suletud ning kes vähegi tahab seda kasutada, peab endast ainult märku andma. Oluline on seejuures, et tootmine asuks Saaremaal ja võimalusel kasutataks ikkagi kohalikke ressursse. “Loomulikult peab toode olema kvaliteetne. Märgi kasutajad otsustavad ühiselt, millised tooted väärivad märgistamist ja milliste tootjad peavad veel pingutama.”
Julgustavad märki kasutama
Nii Andi Saagpakk, Üllar Taniberg kui ka Raul Paabu on seda meelt, et ühist Saaremaa märki tasub oma toodetel kasutada küll.
Esiteks on see kena ja olemasolevatesse pakendikujundustesse sobitatav, teiseks on sellega hea anda tarbijale kindlus toote kvaliteedi osas. “Põhimõtteliselt pole me sellise asja vastu, et Saaremaad promoda. Me pole seda ka ise unustanud, meie etiketilgi on ju Saaremaa peal,” tõdes Saagpakk.
Kõrvutades ühise turundamise vankri ette rakendatavat Saaremaa märki ning oma toodete pakendeid, leidis piimatööstuse juht, et need sobivad kokku päris ilusti. Iseküsimus on Andi Saagpaku sõnul see, kui kiiresti märk tarbijate meeltes kinnistub. Sellised asjad väga kiiresti ei juhtu, aga ajapikku küll, mistõttu lootust on tublisti.
Raul Paabu sõnul on märgi kasutusele võtmine nende jaoks asjade loogiline käik. “Kuna me Saaremaal asume ja Saaremaa nimi juba iseenesest hästi müüb, siis on ühe märgi alla koondumine minu meelest väga hea mõte,” lausus Paabu. Üllar Taniberg lisas aga, et nagu märgikleepsu kohukesele kleepimisest näha, sobib see sinna hästi, miks seda siis mitte kasutada.
Selle märgi joonistamisega tuleb mul kolhoosiaeg meelde.
Kohalik külamees pidi kaugelt ja kallilt toodud Vene tehnika üle keevitama, et sellest töölooma saada. Brändiga samamoodi. Turismiarenduse tädid veeretasid 300000 krooni pealinna reklaamibüroole, aga sitast peab saia lõpuks ikka kohalik meister tegema. Ega ei kõlba ju kohe oma küla sepa juurde minna, pole piisavalt peen.
Ja olukord on nüüd veelgi huvitavam – Turismiarenduskeskuse Saare Maakonna bränd pole ka veel kuskile kadunud ning ka seda turundatakse ikka sama moodi edasi.
http://www.visitsaaremaa.ee/?lang=et&page_id=293
Kindlasti saaks projekti kirjutada ühe brändi matusetoetuse saamiseks mingi eurorahade fondi mingi meetme alt.
PS. Huvitav, mida arvab Saare Hääle “A-tähe spetsialist” sellest uuest märgist?
Esimesed mõistusepärased sammud selles osas. Turismi tädid võiksid selle eelmise käki kinni maksta.
Lõpuks on siis sellest saanud märk Saaremaa ettevõtjatele. Kohandatud versioon on silmale ka vähe kergem vaadata. Loodetavasti ei ole seda algset jubedust vaja enam terve maakonna külge kleepida. Las liimivad oma võinugadele, aga isiklikult ma ei sooviks sellise mõttetuse all oma saart tutvustada.
Sõnajalgade reklaam, et terve Saaremaa täis tuulikuid ja muudkui uhavad.
rumalus ja möttetus
See logo meenutab viinereid, ehtne ja saaremaine.
kus suur kvaliteedi juht seal,pangu omale märk otsaette,ehk teab hrSaagpakk ise,kuhu märk asetada!
Märk nagu chiquito banaanidel.
Elagu banaani saar!
Lihtsalt teadmiseks, siis eelpool mainitud banaanid on maailmas enim müüdavad ja 100% töötav kvaliteedimärk.
Viinerid, banaanid, tuulik…järelikult on hea märk, kui nii palju erinevaid seoseid on juba tekkinud :-)))
ei maksaks selle “6-viineri-märgiga” minna, sest kohalikud põlisrahvad küsivad patenditasu – 6 bumerangi eest 6% kindlasti.