Erilist palgatõusu 2013. aastal loota ei maksa

ILMSELT EI TÕUSE, AGA EI LANGE KA: Riho Undi sõnul ei ole tööandjatel praegu tegelikult otsest vajadust palka tõsta, sest ega inimesed ära lähe, kui palk ka ei tõuse. Foto: Raul Vinni

Pankade esindajate hinnangul on elukalliduse tõus kergitanud eestlaste, sealhulgas saarlaste palgaootusi. Ettevõtjatel on aga keeruline palka tõsta, kuna majandus on taas jahenemas.

Swedbanki Kuressaare kontori juhataja Ave Reimaa-Lepik tõdes Saarte Häälega rääkides, et viimasel ajal on tõepoolest tihti jutuks olnud palgateemad, ka näiteks miinimumpalga muutmine. Eestis on tema sõnul madalapalgaliste osakaal suurim kaubanduse ja ehitusega seotud tegevusaladel. Töötlevas tööstuses ületavad palgad Reimaa-Lepiku andmeil juba täna uut miinimumpalga taset. Seega mõjutaks miinimumpalga tõstmine enim just teenindavat erasektorit. Otsene mõju eksportivale sektorile oleks väiksem.

Ave Reimaa-Lepik rõhutas, et kindlasti on oluline jälgida, millise signaali palgatõstmine tööturule laiemalt annab. “Olukorras, kus maailma majandus on väga habras ja kõik rahvusvahelised tootjad püüavad kulusid range kontrolli all hoida, poleks võimalik täiendav palgasurve meie eksportivate ettevõtete konkurentsivõimele kindlasti kasulik,” sõnas ta. Samas on Swedbanki Kuressaare kontori juhataja sõnul selge, et üldine elukalliduse tõus kergitab inimeste palgaootusi nagunii. “Seetõttu võiks palkadega seotud igasuguste otsuste puhul olla märksõnaks mõõdukus,” arvas ta.

Otsest vajadust nagu polegi

Hiljuti Saaremaal käinud SEB panga juhatuse esimees Riho Unt tuletas Saarte Häälega kohtudes ja lähitulevikust rääkides meelde tõsiasja, et kui statistika põhjal paistab, nagu polekski Saare maakonna majandusel viimastel aastatel väga kehvasti läinud, ei maksa ka ülearu optimistlik olla. “Sellega on nii, et kui tundub, et kõik on maru hästi, siis tasub olla ettevaatlik. Tavaliselt märkad ikka tahavaatepeeglisse vaadates, et midagi läks nihu,” tähendas ta. Riho Undi andmeil on tendents, et üldine majanduskliima läheb taas jahedamaks.

“Baltikum tervikuna on olnud optimistlik. Viimasel ajal on aga näha, et meeleolud on väheke muutunud ja muutunud on need seetõttu, et meie põhilistel turgudel – Soome, Rootsi, Norra jne – on meeleolud selgelt halvenenud,” selgitas Unt. Tellimusi sellises mahus ja sellise kindlusega nagu seni, enam kokku ei lepita. See muudab aga eksporti ja ettevõtjate meelsust üleüldse. Eesti majanduses on ekspordi osakaal lihtsalt niivõrd suur. Kõik, mis juhtub eksporditurgudel, kandub siia kohe üle. “See on ka põhjus, miks keegi siin väga suurt kasvu ei näe ja tasub olla kõiges pigem mõõdukas,” tähendas ta.

Palkadest rääkides võivad asjalood Riho Undi sõnul olla nii ja naa. “Küsimus on selles, et otsest vajadust tegelikult palga muutmise osas ei ole, kuna inimesed ei lähe lihtsalt ära kuhugi, kui palk ei muutu,” põhjendas ta. Miks võib aga arvata, et palga muutmine oleks mõistlik ja millest ettevõtjad Undi sõnutsi ka räägivad, on see, et töötajad tunnetavad eksimatult elu kallinemist. “Ettevõtjate käsi on käinud paremini, nad on suutnud raporteerida viimasel ajal kasumitest ning töötajad tunnevad, et ettevõtjatel oleks aeg natukene nendega jagada seda edu,” sõnas Unt.

Ettevõtjate jaoks on seis aga mõnevõrra keeruline, kuna nähakse kaugemale ja teatakse, et majanduskonjunktuur hakkab vaikselt taas alla liikuma. “Et kui nüüd hakata puhvrit jagama töötajatega, siis pärast võib olla väga raske seda jälle ümber pöörata,” selgitas panga juht. Riho Unt on seda meelt, et saar-laste ja tegelikult ka teiste Eesti elanike palgaootused pigem ei täitu. Mõningast väikest tõusu võib paiguti küll olla. “Aga kindlasti mitte nii nagu buumi ajal, kui palk tõusis isegi nt 10 protsenti korraga.”

Erilist langust pole ka peljata

Rõõmustada võib samas selle üle, et SEB panga juhi hinnangul pole ilmselt ka palkade langust karta. “2007. aastal olid ettevõtjad kriisi jaoks palju kehvemini ette valmistatud. Kui kõik järsku kokku kukkus, ei olnudki muud võimalust, kui kiiresti kõike kohandada ning ka palga kohendamine oli kindel teema,” rääkis Riho Unt. Vahepealsel ajal pole ettevõtjatel aga õnnestunud töötajatele nii palju palka juurde panna, et nüüd oleks võimalik midagi eriti maha võtta. “Need inimesed, kes täna töötavad, on kõik tööandjale vajalikud ja nende käest midagi veel ära võtta on juba väga keeruline.”