Ettevõtlikkus elustiiliks!

Ettevõtlikkus elustiiliks

POTENTSIAALSED ETTEVÕTJAD: Möödunud aastal, Saaremaa Päike suurima auhinnaraha, 4000 krooni võitjad, innovaatilise Riidespuu välja mõelnud vasakult Priit Salong, Klemet Vaha, Geito Reek, Magnus Kolk, Roland Valgelin. Foto: Peeter Kukk

Ettevõtlikkus on eelkõige eluhoiak – selline inimene märkab, suudab ja hoolib. Ta on algatusvõimeline, loominguline, koostöövalmis, otsustusvõimeline, sihikindel, julgeb riskida ja vastutada.

Ettevõtlikke inimesi vajatakse kõikjal – majanduses, hariduses, kultuuris, spordis, avalikus sektoris, kõikvõimalikes kodanikealgatustes jm. Mitte kõik ettevõtlikud inimesed ei pea hakkama ettevõtjateks. Samas on heameel, et Saare maakond on üks ettevõtlusaktiivsemaid piirkondi – meil on iga 1000 elaniku kohta 59 ettevõtet. Mida rohkem ettevõtlikke inimesi ühes regioonis elab, seda suuremad on selle piirkonna edusammud. Üks on selge – ilma ettevõtlike ja loovate inimesteta ei juhtu mitte midagi.

Ettevõtlik inimene mõistab probleemi olemust ja suudab püstitada eesmärgi, leiab vajaminevad ressursid, lahendab probleemi ja saavutab eesmärgi. Kindlasti ei ole reaalsus niisama lihtne kui eelpool toodud loend. Ettevõtlik inimene peab oma tegevuses suutma reageerida paindlikult muutustele, julgema võtta arukaid riske, tulema toime mõningase ebakindlusega, oskama nautida oma igapäevaseid tegemisi ja olla lihtsalt õnnelik.

Võttes ette midagi uut, võib ikka juhtuda, et miskit läheb veidi viltu. “Kes teeb, see ka eksib,” teab rahvatarkus. Mulle tundub, et meie inimesed on vahel enese suhtes liiga karmid. Kartes teha väikesi vigu, jääb eesmärk tihti püstitamata.
Oluline on teha alati õiget asja (st tegutseda vastavalt seatud eesmärgile) ja mitte niivõrd pühenduda asjade õigele ärategemisele (st ei saa nõuda endalt, et teed alati ja kõik kohe õigesti). Väikesi vigu saab parandada, majanduses tähendab see suuremat aja- ja rahakulu. Eesmärgi saavutamine on siiski reaalne.

Saare maakonnas jääb inimesi aina vähemaks. Viimase rahvaloenduse valguses selgus, et meid on ligi 3000 võrra vähem, kui me arvanud olime. Küllap on need inimesed olnud omamoodi ettevõtlikud ja lahkunud saarelt – otsima tööd ja leiba kusagilt mujalt. Seda suuremat rõhku peame panema olemasolevate ettevõtlikkuse ja loovuse arendamisele. Sellega tuleb teha algust juba maast madalast. Ettevõtlikkuse arendamise ja treenimisega saavad tegeleda ka vanemad inimesed. Rahvatarkus teab, et igaüks on oma õnne sepp.

Piret Pihel
Saaremaa arenduskeskuse juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 447 korda, sh täna 1)