KAITSEVAD HUNTIDE EEST: Sauvere lambafarmi juhataja Tiina Vester jäi pildile oma tublide abiliste Uudu ja Maruga. Taustal poseerivad fotograafile koerte hoolealused, Gotlandi tõugu lambad. Esiplaanil on ka karja kokku ajama õpetatud koer Britta. Foto: Sander Ilvest
Saare maakonnas viimasel ajal sagenenud lammaste murdmise juhtumid on sundinud loomapidajaid võtma karja kaitsmiseks huntide eest kasutusele uusi meetodeid.
Mõni on ehitanud tugevama aia, teine loodab jahimeeste peale. Niinimetatud äraunustatud hea vana meetod võeti hiljuti taas kasutusele Saare Agro Sauvere lambafarmis, mille juhataja Tiina Vester tutvustas eile Saarte Häälele oma abilisi.
Nimelt soetasid nad seitse kuud tagasi kaks kogukat karjakaitsekoera, kelle töö tõhusust ei suuda farmijuhataja ära kiita.
Kui eelmisel aastal murdsid hundid üheksasajapealisest põhikarjast 70 lammast maha ja veel paarkümmend suri hiljem saadud vigastustesse või jäi kadunuks, siis sel suvel langes huntide ohvriks vaid 11 looma. Nimelt hoiavad hiigelkasvu segaverelised karjakoerad Maru ja Uudu huntide rünnaku korral lambakarja koos, vajadusel nende ümber ringiratast joostes. Seega suudab hunt murda vaid üksikuid loomi, kes on karjast eraldunud. Pealegi ei torma huntidest ehmunud lambakari tänu Marule ja Uudule enam läbi karjaaia, sest koerad ei lase neid seda teha.
Veel eelmisel aastal hirmutasid hundid lambaid läbi aia ja nende küla pealt või metsa alt kokku kogumiseks kulus töötajatel terve nädal. Farmijuhataja sõnul peavad 18. novembril aastaseks saavad koerad lambakarja oma pereks, keda nad kaitsevad iga hinna eest. Siiski on kaks koera nii suure karja jaoks ilmselgelt liiga vähe. Normaalne arv oleks kolmsada lammast ühe koera kohta.
Juba jaanuaris lisandubki Marule ja Uudule veel kaks valvurit. Kutsikad on praeguseks juba sündinud, aga lammaste juurde lastakse nad umbes kahe ja poole kuu vanuselt. Seni veedavad nad muretult aega oma Lõuna-Eesti kodus.
Tiina Vester ütles, et praegused tublid karjavalvekoerad said alguses lammaste käest klobida. “Nad olid nagu kaks valget palli,” meenutas ta. Kaalu poolest peaksid koerad veel kogukamaks saama. Kaks koera sööb ühes kuus ära kuuskümmend kilo koeratoitu ning sügisel õppisid nad lammaste kõrvalt ka õunu sööma.
Sauvere lambafarmi kogemus on näidanud, et sedavõrd suured karjakoerad on igati tõhusad valvurid, kaitsmaks lambaid huntide eest.
Loading ...
60kg koeratoitu = 70€
see on enam vähem kahe lamba hind kuus,aastas siis 24 lammast +huntide murtud
Koeratoidu peaks keskkonnaminister välja maksma omast taskust, küll siis huntide arv ka parlanksi viiakse.
Tublid koerad, paraku on neil valvata lagedad kultuurkarjamaad ja koertel parem ülevaade toimuvast. Seega on selline lahendus piirkonniti õigustatav . Looduslikel karjamaadel kus puid ja põõsaid, peab koeri kordades rohkem olema. Koeri ei ole võimalik kasutada ka kohtades kus naabritele ei meeldi koerte häälekas valvetegevus, puhkekohtade piirkondades jne. Üle poole Saaremaast on hundirünnete ohtlik piirkond – koeri peaks varsti olema sama palju kui inimesi Saaremaal, ei ole ju loogiline. Loogiline oli see, et 2006 ja 2007 oli huntide arvukus kevadeti 110 ja kütiti proportsionaalselt juurdekasvule umbes 40 isendit.Kajujuhtumeid oli samuti alla 200. Ebaloogiline, aga see, et viimase nelja aasta kevadine arvukus on 120, kütiti paraku keskmiselt igal aastal 135 isendit. Kahjujuhumeid 2011 üle tuhande. MÕTLE! Soomes oli 2012 suvel 240-260 hunti, neist siis 170-180 täiskasvanut ja 70-80 suve alguse kutsikat. Kuna hundi kutsikate surevus on suur võib neid alles jääda sügiseks vaid pool. Kuni neid numbreid Eestis paika ei saada ei saabu ka sotsiaal–majanduslik taluvus.
Igas korralikus farmis on vastavad karjakoerad olnud läbi aegade ja alati töös See on ainult positiivne uudis, kui see arusaam lambakasvatjate seas positiivset kaja leiab.Siis ei saagienam öelda et lambakasvatajad ise veel suurtemad lambad on :-) Iga lambakarja juurde kuulub ka koolitatud karjakoer
paraku kuulub karu mitte kõige targemate isendite hulka. Kui mitte öelda, et on lihtsalt paks ja loll.Karu ei tee vahet väikesel karja ajaval koeral, kes tegutseb koos karjakuga. Teine tüüp on karjavalvekoer, kes tegutseb omapäi karja valvates ja on suur ja tugev.Tõugudest pole karule vaja rääkida, ta nagunii ei mõika.
Müts maha, vaadake kui ilusad lambad, silm lausa puhkab.Koertest üldse ei räägigi.
Paljudel lambakasvatajatel on karja ajamiskoerad olemas aga selliseid suuri karjakoeri, kes hundi ka ära hirmutada suudavad, neid ei jaks osta paljud ja ühte koera pole mõtet osta. Kui minu kari on alla 300 lamba siis mul pole mõtet huntidega võitlemiseks osta karjavalvekoeri lisaks karja ajamiskoertele.
Paljudel väikestel karjakasvatajatel on ämbrikolin ja vili, õun, kartul, mille peale lambad kohe kohale jooksevad.
Ja aiad mis kohati peavad ka tuult. Aga teades et hunti peavad ainult need aiad mis tallinna loomaaias on siis tekib küsimus miks riik peab üleval ametnikke kes hunte loendada ei oksa, ei taha ja sellest tulenevalt hundiarvukusest ka talumehi ei hoiatanud ja ainult räägivad et talunikud ja lambakasvatajad virisevad ja ei võta meetmeid kasutusele.
Ja kahjuks jah enamusel saaremaal on kadakad jne, nii et karjavalve jne koerad ei pruugi igaühele sobida.
Muidugi see kogus toitu mis need koerad ära söövad, muljetavaldav.
Ja Karule soovitan tule ise lambaid kasvatama, vaatame siis kas veel kommid teemal lambakasvatajad ja lambad, et kes on suurem lammas.
Miks on Saaremaale vaja hunte. Seletage ära. Kellel neid vaja on. Kui pole hunte, pole ka koeramõlakaid vaja, kes iga kuu ühe nö.“lamba“ ära sööb, pole koonduslaagriaedu vaja, pole vaja lambalaipasid korjata vaja.
Pole keskkonnaministril vaja koeratoidu raha maksta.
Keskmisel lambakasvatajal läheks pool lambakarja aastas lambavalvekoerte ülalpidamiseks.
NB, Karjaajamiskoer ja karjavalvekoer on kaks ise asja.
Kahju et ajakirjanik seda ei osanud kirjutada et Karusugused inimesed ka asjale pihta saaksid.
minu arvates ei ole saaremaale lamba aruga kahejalgseid vaja
Nii karjavalve- kui ka karjakoerte söödakulusid nagu ka kõiki muid kulusid (soetamine, loomaarstikulud, vaktsineerimised jne.)on võimalik vähendada kuludena maksusüsteemis juhul kui need koerad on töövahendid s.t. teevad talus seda tööd mille jaoks nad mõeldud on.
http://www.reporter.ee/2012/04/03/itaalia-lambakoer-sobib-nii-valvuriks-kui-mangukaaslaseks/