Noored otsisid parema tuleviku võtit (FOTOD) (4)

MÕTTEID VAHETAMAS: Vjatšeslav Leedo nutikaid ideid ärist ja kogemusi ettevõtlusest kuulasid keskendunult (vasakult) Karin Viilup ja Sophie Stepanov. Foto: Sander Ilvest

Kuressaare kultuurikeskusse kogunes eile ligi paarsada Saare maakonna tulevikutegijat, kel on muuhulgas kindel tahtmine kohalikku elu-olu paremaks teha.

Enam-vähem ühel ajal kogunesid noored osaluskohvikusse pea terves Eestis, asudes seltskonniti laudade taha, arutamaks kultuuri, ettevõtluse, noorte osaluse ja muu hulgas Saare maakonna tuleviku üle. Mõnel pool kogunes noori vähem, mõnel pool rohkem. Saarlased paistsid aga tänavugi sarnaselt eelmisel aastal toimunud “kohvikuga” silma sellega, et kohale oli tulnud üle ootuste palju rahvast.

Mullu oldi kõige aktiivsemad

Saaremaa osaluskohviku koordinaatori Henri Rumbi sõnul oli vahetult pärast “kohviku” avamist end kohapeal registreerinud 184 koolinoort ja 20 nn otsustajat. Olgu öeldud, et otsustajate nime all võttis hoogsast arutelust osa nii mõnigi vallavanem, linnajuht, ettevõtja, ametnik ja noorsootöötaja. Rump tõdes, et Saaremaa noori tõsteti terve Eesti arvestuses juba läinud-aastase ajurünnaku põhjal esile kui kõige paremaid ja aktiivsemaid. “See tõestas taas kord, et Saaremaal on üliaktiivsed ja vinged noored, kes tahavad tõepoolest tulevikku paremaks muuta,” sõnas ta.

Nagu mullugi, arutati “kohvikulaudades” mingil kindlal teemal, misjärel vahetati kohti ja arutati teise laua taga mõnel teisel teemal edasi. Väärt mõtted täheldati üles. Ääretult elav diskussioon käis näiteks ettevõtluse teemat arutavas lauas ning emotsionaalsemad kaasarääkijad olid ka kultuurihuvilised.

Ettevõtluse lauas tuli nii mõnigi noor lagedale kindla plaaniga, millega ta tahaks Saaremaal tegelema hakata. Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane Mihkel Raud ütles, et temal on näiteks kavas keskenduda lihaveiste kasvatamisele. See annab talle võimaluse saarele jääda ja siin talle igati meelepärase ettevõtlusega tegeleda. Samas arvas ta, et ega ta veisekasvatusega rikkaks ilmselt saa. Ettevõtluse lauas ühe otsustajana osalenud ettevõtja Vjatšeslav Leedo kiitis noormehe plaani, ent manitses teda endasse rohkem uskuma ja mitte ennatlikult arvama, et rikkaks sellega nagunii ei saa. Pealegi on nn rikkus suhteline asi.

Noortel on mõtteid igal teemal

Kultuuriteemadel rääkinud noorte lauas protokollija rollis olnud Sigrid Hüüdma sõnul on noortel ideid palju. Kuigi ürituse alguses olid kultuurilaua sõnakamaks pooleks otsustajatena kohal viibinud Kuressaare linnateatri loominguline direktor Aarne Mägi ja Kultuurivara juht Villu Veski, arvas Hüüdma, et kindlasti muutuvad ka noored oma mõtete väljaütlemisel julgemaks.

Hariduseteemadel kõnelejate lauas üheks otsustajaks olnud Muhu põhikooli direktor Andres Anton leidis sarnaselt teiste ajurünnakus osalejatega, et noortel mõtteid jagub. Milline tulevik aga koolivõrku oodata võib, on noorte jaoks endiselt omajagu segane. “Kõik tahaksid, et gümnaasiume oleks mitu. Siis oleks konkurentsimoment olemas ja see innustaks rohkemaks,” tähendas ta.

Üks 2011. aasta idee on juba töös

Osaluskohviku kohapealse koordinaatori Henri Rumbi sõnul ei tasu kellelgi arvata, et tegemist on niisama koosistumise, arutamise ja ehk isegi ajaraiskamisega. Läinud aastal kogutud ideedest on mõni päris kaugele arenenud.

Rumbi sõnul edastati mullused ideed organisatsioonidele ja asutustele. “Üks mullune mõte, mis me siit üles korjasime, oli transporditeema. Sellega on nüüd nii, et see on maanteeameti laual ja selle alusel hakatakse varsti koostama ka uut liinivõrku,” avaldas Henri Rump. Niisamuti sai ta ise eelmisest osaluskohvikust transpordiküsimuste arutelult suurepärase idee oma uurimistöö kirjutamise jaoks.

Ka muud mullused teemad pole kuskile riiulile niisama seisma jäänud. Needki edastati näiteks Saare maavalitsusele, et nendega edasi tegeletaks.