Kuigi eilses lehes kirjutasime, et politsei- ja piirivalveamet pakub omavalitsustele võimalust tellida dokumendibuss maakohtadesse kohale, osutus, et enamik Saare maakonna omavalitsustöötajaid sai sellisest võimalusest teada Saarte Häält lugedes.
Praeguse seisuga jõuab kõnealune väljareklaamitud “dokumendibuss” lähiajal Lümanda valda, kuhu saavad isikut tõendavat dokumenti uuendama minna ka naabervalla Kihelkonna elanikud. Täpsustuseks tuleb märkida, et lubatud buss polegi tegelikult buss, nagu politsei oli päev varem teatanud.
Üleeile pressiteatega dokumendibussi võimalusest meediat teavitanud politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Hedy Tammeleht täpsustas Saarte Häälele eile, et reaalselt polegi tegemist bussiga. Dokumente uuendavad ametnikud lähevad lihtsalt valdadesse kohale. Tammeleht lisas, et dokumendibussi tellimine sõltub omavalitsuste vajadustest. Näiteks Muhu vald on lükanud ID-kaardi “bussi” tuleku järgmise aasta jaanuari, kuna migratsiooniameti spetsialist käis just hiljuti Orissaare ja Pöide vallas, kus oma dokumente said uuendada ka muhulased.
Valjala vallavanem Aare Martinson tunnistas, et luges bussiuudist lehest, aga kindlasti uurib ta võimalusi dokumendibussi Valjalga toomiseks. Suurem osa valdu kinnitas, et migratsiooniameti töötajad on vajadusel vallas kohal käinud elanike dokumente uuendamas. Enamasti viivad aga lapsed oma vanemad linna asju ajama.
Saaremaast merega eraldatud Ruhnu vallas on vallasekretär Tiina Allik vahendanud vanemate inimeste dokumendi uuendamise soove. Enamik sealsest kogukonnast käib aga pidevalt Saaremaal ja probleemi seega pole.
Kuressaare linna pressiesindaja Kristiina Maripuu ütles, et Kuressaare linnale ID-kaardi bussi tellimise võimalus ei laiene, sest linnas on kõik niigi käe ja jala juures. “Kes ise ei saa mingil põhjusel dokumenti uuendama minna, võib alati pöörduda linnavalitsuse poole,” kinnitas Maripuu.
Politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo Kuressaare teeninduse vanema Arda-Maiga Raissi sõnul on “dokumendibuss” oma nime saanud Pärnu maakonnas toimuva ettevõtmise kaudu ja see on Lääne prefektuuris kasutusele läinud üldise nimetusena.
Saare maakonnas on dokumendi omavalitsustes kohapeal vahetamisest teada antud “Turvalise küla” projekti läbiviimise käigus. Raissi sõnul on projekti üritustel igas vallas alati osalenud vallavanem, volikogu liikmed, külavanemad ja külaelanikud. “Projekti käigus oleme lahendanud kohapeal tõstatatud küsimust, mida teha, et vallaelanikud saaksid õigel ajal dokumenteeritud.”
Migratsioonibüroo ametnikud on Arda-Maiga Raissi sõnul selle aasta jooksul kohapeal käinud juba Kärla, Leisi, Pöide, Kihelkonna, Ruhnu ja Orissaare vallas. “Tuleme kõikidesse valdadesse, kui vallad on selleks meile eelnevalt soovi avaldanud ja omavalitsusega on aeg kokku lepitud,” kinnitas ta.
Lümandas on inimestel võimalus ID-kaarti uuendada kultuurimajas järgmisel teisipäeval, 13. novembril kell 12–15. Seni on end vallasekretäri juures registreerinud juba ligikaudu 40 inimest.
Loading ...
riigil raha napib ja nuud surutakse id-kaarti koigile vägisi, tulevad kasvoi koju .
ID kaart on igaühele kohustuslik isikut tõendav dokument.
ega ei ole ikka küll!
Nii, nagu ei ole mingit “dokumendibussi”, nii ei ole ka olemas mingit “ID-kaarti”.
Asi, millest tegelikult jutt on, see on isikutunnistus, mille kohustuslikkuse määrab “Isikut tõendavate dokumentide seadus“:
…
DOKUMENDIKOHUSTUS
§ 5. Eesti kodaniku dokumendikohustus
(1) Eestis püsivalt viibival (elaval) Eesti kodanikul peab olema isikutunnistus.
(2) Isikutunnistust ei pea olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alla 15-aastasel Eesti kodanikul.
§ 6. Eestis püsivalt elava välismaalase dokumendikohustus
(1) Eestis kehtiva elamisõiguse alusel püsivalt elaval Euroopa Liidu kodanikul peab olema isikutunnistus.
(2) Eestis kehtiva elamisloa või elamisõiguse alusel püsivalt elaval kolmanda riigi kodanikul peab olema elamisloakaart.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse pärast Eestis elava välismaalase sünni registreerimist.
….
Et aga asi oleks hästi segane, siis isikutunnistust kutsutakse mingil põhjusel ID kaartiks.
Isikut saab tõendada mitme dokumendiga (isikutunnistus, elamisloakaart, Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass jne jne) aga isikutunnistus on väga konkreetne asi ja kirjeldatud määrusega “Isikutunnistuse vormi ja tehnilise kirjelduse ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestamine ja isikutunnistusele kantavate digitaalsete andmete kehtivusaja määramine”.
https://www.riigiteataja.ee/akt/109082011004
Isikut tõendavate dokumentide seadus jätab aga lahtiseks ühe asja – mis juhtub siis, kui Eestis püsivalt viibival (elaval) Eesti kodanikul ei ole isikutunnistust – keda siis “süüdistada”?! :-)
Tegelikult ei ole ka mingit Vollit olemas, Volli on lihtsalt kohaliku keskerakonna koond-või varjunimi. Näiteks on kesikuteerakondlaste nimed omavahelises suhtluses Vollikalle, Volliedgar, Vollikadri, Vollimari, Vollilolli ja nii edasi, ja nii edasi.
olen robot