Ametikool on teel elukestva õppe asutuseks (1)

Olen sel nädalal 90. sünnipäeva tähistava Kuresaare ametikooliga seotud olnud 1990. aastast ja julgen tunnistada, et olen sattunud heasse seltskonda. Taasiseseisvumise järel oli kooli peamine arengusuund uute erialade ja valdkondade leidmine, kuna majanduses toimusid olulised struktuursed muutused. Põllumajanduse kõrvale oli vaja leida uued valdkonnad.

Viimaste aastate arengu ja laienemise märksõnad ei ole enam niivõrd uued erialad, kuivõrd hoopis olemasoleva pakkumine uutele sihtrühmadele. Kui 90-ndate algusest on kokandust ja toitlustust õppinud eelkõige noored 16. eluaastast alates, siis juba paar aastat on sama võimalus olnud ka täiskasvanutel. Õppetöö toimub õhtuti, nädalavahetustel või mõnepäevaste õppetsüklitena paar korda kuus.

Järjest enam “paindlikke” õppijaid

See ei ole ainus näide. Neli-viis aastat tagasi oli ametikooli-siseses kõnepruugis “paindlikus” vormis õppijaid meil neljal-viiel erialal. Täna on selliseid erialasid juba kümmekond. Õpitakse väikelaevade ehitust, mööblirestaureerimist, ärikorraldust ja väikeettevõtlust, kondiitritööd jne.

Tänavu oli esimene kord, kui keskhariduse baasil õppima asunute hulk ületas põhikooli baasil noorte oma.
Eesti haridussüsteemil seisab ees kohanemine üha väheneva noorte hulgaga. Õppebaasid on olemas, ruumid köetud, oskusteave ja õpetajad ametioskuste jt teadmiste edasiandmiseks samuti olemas.

Minu hinnangul on traditsiooniliste sihtrühmade ehk noorte põhikoolilõpetajate kõrvale uute otsimise seeme langenud viljakale pinnale. Meie pakutu on hästi vastu võetud. Ametikooli on tee leidnud paljud, sõltumata nende varasemast haridusest või praegusest töökohast.

Kool on koht, kus uue õppimine on lihtsam, võrreldes näiteks töökohaga. Õppuritelt ei oodata kohe tulemust, küll aga antakse julgustust ja varustatakse nad ka tööks vajalike sügavamate teoreetiliste teadmistega. Just viimane on minu arvates töökohal õppimise kõige nõrgem külg. Lisaks sellele, et töökohal pole oskustöö a ja b õpetamine alati just kõige efektiivsem. Koolist saadud enesekindlus võib seevastu jätta kustumatu mulje tööintervjuul või viia oma ettevõtte loomiseni.

Hariduslikust vaatenurgast on Eesti tööjõuturu suurim probleem see, et kolmandikul töötajaist puudub erialane haridus. Läbitud on kas põhikool või omandatud üldkeskharidus. Tunnistus selle kohta, et suures mahus on omandatud teadmisi matemaatikast, kirjandusest, keeltest ja kunstidest on inimesele ja demokraatliku riigi kodanikule kindlasti vajalik.

Ent viljaka töö tegemiseks sellest alati siiski ei piisa. Vajalikud on sügavamad teadmised kindlast valdkonnast. Olgu see tuumafüüsika, psühholoogia või hoopis kokandus või ehitus. Süvenemine ühte valdkonda ning seal vajalike teoreetiliste teadmiste ja oskuste saamine ning ka vilumuste omandamine aitavad nii viljakalt töötada õpitud erialal kui ka liikuda ühest valdkonnast teise.

On sul eriala valitud?

Usun T-kujulisse karjäärimudelisse. Tisleril maalriks või väikelaevaehitajaks saamine on palju lihtsam, võrreldes sellega, kui neid erialasid asub praktiseerima üldharidusega inimene.

Iga Eesti ametikooli õppekava osa on ka ainemoodulite plokk, mis käsitleb tööõigust, ettevõtluse aluseid, tööohutust ja asjaajamist. Väikeste variatsioonidega on need teadmised olulised igas ametis.

Veel paar aastat tagasi ei teadnud me ametikoolis, mis on talvine vastuvõtt. Olime harjunud, et vastuvõtt on suvel, avaaktus 1. septembril ning õpilased lõpetavad kas veebruaris või juunis. Kui uus õppija käib tööl, on lapsega kodus või töötu, ei ole tal tihti suurt vahet, millal kooliaasta algab.

Ametikool on järjest vähem koht, kus uksed pannakse kinni igal õhtul kell 17 ning laupäeval puhub linna ja Upa õppekompleksi hoovis vaid tuul. Meie veidi enam kui 900 õpilasest on “paindlikke” õppijaid juba üle 250. Kõigile neile on kooliskäimine kõrvaltegevus lisaks tööle või muule põhitegevusele.

Ka kool peab olema valmis selleks, et tulla toime “teistmoodi” õpilaste ja nende vajadustega, õpetajad peavad olema valmis tundi läbi viima siis, kui õpilastel on võimalus kooli tulla. Kui vaja, koostatakse ka individuaalne õppekava. Mõelda tuleb kas või sellele, kuidas õpilased õhtuti või nädalavahetustel keha kinnitada saavad. Alanud õppeaastal asutasid ärikorralduse õpilased õpilasfirma Pool7, mis pakub kohvi ja kergeid suupisteid.

Ka eelseisva talve vastuvõtt on ametikoolis planeeritud, erialadega saab ametikooli veebilehel tutvuda juba täna. Lisandub mitu uut eriala, mida siiani on õpetatud üksnes päevases õppes. Tahangi küsida sinult, Saare maakonna elanik: on sul eriala juba välja valitud?

Neeme Rand
Kuressaare ametikooli direktor

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 345 korda, sh täna 1)