RANDA VETT OTSIMA: Mõned päevad pole sadanud ja et veidigi vesist pilti saada, tuli Aivar Sõrmel mereranda jalutada. Foto: Sander Ilvest
Eile olid ajakirjanikud kutsutud Kuressaare Veevärgi infotundi, kus firma juhatuse liikmed Aivar Sõrm ja Ain Saaremäel selgitasid linna sajuveteprobleemi tagamaid.
Tund aega kestnud teoreetilisele loengule järgnes ringsõit Kuressaare linna uputuspiirkondades. Aivar Sõrm alustas oma ettekannet lihtsa küsimusega: “Kui palju sajab Kuressaares aastas taevast alla sademeid?” Ning vastas kohe ise, et 12 miljonit tonni aastas. Seega arvestades, et 7,5 ruutkilomeetrit linna pindalast on hoonestatud, tuleks Kuressaarest ära juhtida umbes 6 miljonit m3 sajuvett aastas.
Sõrm tõi võrdluseks, et joogivett tarbitakse Kuressaares vaid 600 000 m3 aastas. Samas leidis ta, et ka 6 miljonit m3 sajuvett aastas poleks linna jaoks probleem, sest ega viimasel ajal pole hakanud rohkem vihma sadama kui näiteks sada aastat tagasi. Enamik linna territooriumist on lihtsalt vahepeal kaetud asfaldiga.
Suurim mure endisel merelahe alal
Ain Saaremäel lisas, et ka asfalt ei oleks probleem, kui tänavad oleksid ääristatud äärekividega. Veel näeb ta probleemi maapinna kõrguste vahes, sest torustike kalle ei võimalda sajuvetel ära voolata. Pumplate rajamine trassidele ja nende käigus hoidmine ei ole aga majanduslikult mõttekas. Kuressaares on vaid üks sajuvete pumpla, mis asub Maxima juures.
Aivar Sõrm rõhutas, et kõige suurem probleem sajuvetega koondub siiski just endise merelahe alale Aia ja Tolli tänava vahel. Sõrm nimetas seda piirkonda naljatamisi “Vaeste patuste aleviks”, aga jäi ise seejuures surmtõsiseks. Viimasel kümnendil ehitistega kaetud mereala tekitab sinna kausi, kuhu sajuvesi peab paratamatult kogunema.
Küsimusele, kas maa sees olevad torud on äkki liiga peenikesed, vastas Saaremäel, et loomulikult ei projekteerita sajuvete süsteemi tippkoormust arvestades. “Sel juhul peaksid need torud ikka väga jämedad olema,” lisas Sõrm. Veel ütles Saaremäel, et varem olid Kuressaares lahtised kraavid, mis nüüd on asendatud torustikega. Ta märkis, et loomulikult voolaks vesi tugeva vihma korral lahtist kraavi mööda kiiremini ära kui toru kaudu.
Sarnaseid probleeme on ka mujal
Nii Sõrm kui ka Saaremäel tunnistasid, et juhtub ka seda, et merevee kõrge taseme korral hakkab linna poole voolama hoopis merevesi. Veel nentisid nad, et sarnased probleemid on ka Kihelkonnal, Kõljalas ja Lahekülas, kus normaalne sajuvete äravool on ehitustegevuse tõttu häiritud.
Pärast seda, kui sadamaalale sai ühes Sõrme ja Saaremäeliga tiir peale tehtud, võis tõesti tõdeda, et tänavate olukord ja osa krundiomanike poolt kõrgemaks tõstetud maapind põhjustavadki praeguseks kujunenud olukorra.
Aivar Sõrm ütles, et kuni linna prioriteediks on joogivesi ja kanalisatsioon, mis ongi ju linnaelanikele olulised, ei ole sajuvete probleemile kiireid lahendusi oodata. “Meie käed jäävad lühikeseks just majanduslikus mõttes,” lausus Sõrm.
Samas teab ta oma sõnul, et Põlvas on kinnistuomanikele kehtestatud sajuvetemaks ning ehk oleks sellisest maksust kasu ka Kuressaare sajuvetesüsteemi väljaarendamisel.
Loading ...
Need sademed müüte ju rahvale maha ,jeerum õhumüüjad VEEL sajuvetemaks KAELA TÕMMATA !
ON EESTIS VETT VÕI POLE ?
siia sobiks ]inimkonnale} kommentaar
EMHI annab Kuressaare sademete normiks 1971-1999 a 617mm ehk 0,6 m3 ühele m2 aastas. Mis teeb 7,5km2 kohta 4,5M m3,mitte 6. Kolmandikuga mööda…matemaatika.
Hetkel on käimas aasta 2012, mitte 1900.600 mm tuli sisuliselt täis juba 9 kuuga ja 0,8 m
ongi selle aasta prognoos.Siit võib iga huviline soovi korral edasi uuesti arvutada.
Ega see saa tulla üllatusena, et Kuressaare Veneküla linnaosa on vesine.
See asi on juba aastakese ka päris “ametlikult” paika pandud keskkonnaministri käskkirjaga http://www.envir.ee/ujutus/hinnang ja just seetõttu on need alad üleujutusohu riskipiirkonnad, et probleemile normaalset lahendust ei olegi.
Peale selle, et ujutab, annab see hinnag trumbid kätte ka kindlustustele – nad kas üldse ei kindlusta üleujutuse puhuks või kindlustavad kirvehinnaga.
Ainuüksi riskide maandamise kava väljatöötamise tähtajani on veel pikk aeg, enne seda on raskendatud ka üldse mingite leevendusmeetmete rakendamine ja seega reaalne lahendus on kaugemal, Eesti saamine Euroopa viie jõukama hulka.
Eks vana Prits peab nüüd labida ja kirka kätte võtma ja need kraavid taastama, mis selle “Meri” võõrastemaja ehitamise ajal kinni aeti. Ega need asjad ikka nii ei käi, et üks keerab jama kokku ja hiljem pool linna kannatagu.
huvitav mis see Meri hotell siia puutub.Terve see tori kant ju sadevete trasse täis.
Kuidas ei ole, see monstrum sulges niimõnegi sadevete äravoolu merre.
Sadevete maks normaalne idee.Kust see raha siis torustike ehituseks tulema peaks?
Suurte kinnistute omaniku (rahamehed) hakkaksid maksma ja asjad jookseks korda.
Keskkonnasjanduses pidavat olema põhimõte, et kes reostab, see ka maksab. Nii et – kes seda vihma kallab – maksku ka.