Rahandusministeerium: jahitasude maksmisel on Eestis kord käest ära (1)

Rahandusministeerium ei ole rahul sellega, et Eesti jahimeeste selts küsib teenuste eest tasu, mille maksmist seadus üldse ette ei näe.

“Põhiline probleem on selles, et jahiseadus ei vasta põhiseaduse nõuetele,” ütles Saarte Häälele rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Anneli Valgma, kelle sõnul võetakse jahimeestelt erinevate toimingute eest tasu, ilma et sellel oleks juriidilist alust.

Keskkonnaministeerium on Eesti jahimeeste seltsile halduslepinguga delegeerinud mitmeid haldusülesandeid nagu jahitunnistuse andmine, jahindusalase koolituse, jahiteooria-eksami ja laskekatsete korraldamine jmt. Lepingu järgi peaks nimetatud ülesannete täitmise rahastamine toimuma jahiseaduse alusel võetud tasu arvel, kuid tegelikult ei võimalda jahiseadus koolituse, eksami, laskekatse või suuruluki laskekatse tunnistuse eest tasu küsida. Sellele vaatamata küsib Eesti jahimeeste selts tasu suuruluki laskekatse tunnistuse eest ja noorjahimehe koolituse eest, mis sisaldab lisaks loengute tasule ka teooriaeksamitasu, noorjahimehe laskeeksami ja jahitunnistuse väljastamise tasu. Eraldi on tasumäär järel-eksami sooritamise eest.

Anneli Valgma sõnul peaks keskkonnaministeerium analüüsima, millised Eesti jahimeeste seltsi võetavad tasud on tegelikult riiklikud maksed ja kehtestama jahiseaduses või ka riigilõivuseaduses nendele tasudele piirmäärad.

“Inimene peab seadust lugedes aru saama, mille eest ja kui palju ta enam-vähem maksab,” ütles Valgma, kelle sõnul on toimingute eest tasu küsimine iseenesest igati põhjendatud. “Inimesele kõige arusaadavam on see, kui jahiseaduses on mingisugused piirmäärad või isegi vastav toiming riigilõivuseaduses, et juhul kui jahimeeste seltsiga midagi juhtub, et siis ei kaoks keskkonnaministeeriumil ära võimalus üldse jahiseadust täita.”

Rahandusministeerium tõstatas seadusega vastuolus oleva jahitasude võtmise teema seoses uue jahiseaduse eelnõuga, kus on tasude osas täpselt samad probleemid, mis kehtivas jahiseaduses. Muuhulgas toob rahandusministeerium välja, et Eesti jahimeeste selts võtab jahitunnistuse väljastamise eest poole rohkem tasu, kui seda võimaldab riigilõivuseadus.

Riigilõivuseaduse kohaselt on jahitunnistuse andmise, vahetamise või kehtivuse taastamise taotluse läbivaatamise riigilõiv 3,19 eurot. Eesti jahimeeste seltsi kodulehel oleva hinnakirja kohaselt tuleb aga jahitunnistuse väljastamise eest tasuda 6,5 eurot ehk kaks korda rohkem kui on sama toimingu eest riigilõivuseaduses ette nähtud riigilõiv. Lisaks on Eesti jahimeeste selts kehtestanud tavalisest kõrgema tasumäära jahitunnistuse kiirkorras väljastamise korral (13 eurot) ja isikule, kes ei ole Eesti jahimeeste seltsi liige.

Samuti juhib rahandusministeerium tähelepanu, et kadunud jahitunnistuse asendamise korral peab tasumäär olema väiksem kui jahitunnistuse andmisel, sest jahitunnistuse andmine eeldab enamate toimingute tegemist kui juba olemasoleva jahitunnistuse kordustrükk.

Kuigi keskkonnaministeerium osutab jahimeeste seltsiga sõlmitud halduslepingus, et jahitunnistuse tasu peab katma teenusega seotud kulutused, leiab rahandusministeerium, et põhiseaduse kohaselt ei tohi halduslepingu järgi võetav tasu olla suurem kui seaduses sätestatud tasu sama toimingu eest.

Kommentaar

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu:

Haldusleping jahindusalaste ülesannete täitmiseks sõlmiti keskkonnaministeeriumi ja Eesti jahimeeste seltsi vahel 23.07.2009.

Volitusnormid selle lepingu sõlmimiseks tulenevad kehtivast jahiseadusest. Ühtegi seadust ega seadusemuudatust ei võeta vastu, kui see ei vasta põhiseaduse nõuetele. Seega kuulub seadus täitmisele, kuni seadusandja pole otsustanud teisiti.

Mis puutub aga konkreetsemalt eeltoodud lepingutesse, siis on selguse huvides plaanis lepingusse sisse viia rida täiendusi, mis täpsustaksid kõnealuseid tegevusi ja vaidemenetluse sätteid. Keskkonnaministeeriumi ja rahandusministeeriumi kohtumisel arutati läbi rahandusministeeriumi muudatusettepanekud uuele jahiseaduse eelnõule ja leiti lahendus kõikidele erimeelsustele. Muuhulgas lepiti kokku ka täienduste tegemine riigilõivuseadusse.