Rekordilist vilja-aastat varjutavad suur niiskusprotsent ja kopsakad kütusearved

Rekordilist vilja-aastat varjutavad suur niiskusprotsent ja kopsakad kütusearved

TARK EI TORMA: Kas käesolev aasta kujuneb põllumeestele edukaks või mitte, selgub aasta lõpuks, teab kogenud põllumees Aarne Põri. Egon Ligi

Rekordilised saagid ja kõrged viljahinnad ei pruugi põllumehi aasta lõpuks kuigi suurde kasumisse jätta, sest erakordne niiskus nõuab suuremaid kulusid nii vilja kuivatamisel kui ka sügistöödel.

“Viljahinnad on ju väga head, aga palju sealt lõpuks rahakotti jääb, seda ei tea,” ütles Laadjala talunik Arli Saun.
Saaremaa hinnatuim heinaseemne ja seemnevilja kasvataja Saun tõdes, et eriti palju raha neelab sel aastal vilja kuivatamine. “Diislit oleme siin augustis ja oktoobris ostnud 15 tonni ja võib-olla ainult natuke on järel. Ühe soojapuhuri asemel huugas sel aastal kaks puhurit,” märkis Saun, kelle sõnul läheb tal saagi kuivatamise peale sel aastal elektrit ja diislikütust poole rohkem.

Nagu kõikjal mujal on Laadjala kandiski vihma tulnud põllumehe jaoks rohkem kui küllalt. Arli Saunal on viis hektarit hilist ristikut ikka veel põllul, möödunud aastal oli sama sort koristatud juba augusti lõpus, tavaliselt aga septembri keskel.

“Saak on hea, aga vihmade vahelt on seda väga raske kätte saada. Väga vähe aega on olnud koristamiseks,” rääkis Saun, kelle sõnul on tänavu isegi hullem olukord kui 1981. aastal, mil Laugi peakraav neli korda suve jooksul üle kallaste ajas. Siis said kõik tööd tehtud, aga selle aasta pidev tilgutamine on maa nii ära leotanud, et tööd õieti teha ei saa.

Orissaare kandi põllumehi koondava Kavandi masinaühistu juhataja Aarne Põri tõdes, et viljakuivatamise kulud on sel aastal kolossaalsed. “Nii palju kütet, kui sel aastal, pole veel teravilja kuivatamise peale kulunud,” rääkis Põri, kelle sõnul kulub kuivatis tänavu poole rohkem kütet kui tavaliselt. Sel aastal tuli põllult Kavandi kuivatisse n-ö kuiva vilja (niiskusprotsent 13,7%) ainult ühel päeval, ülejäänud viljal kõikus niiskusprotsent 20–24 vahel. Arvestades, et müümisel võib teravilja niiskusprotsendi viimane piir olla 14 protsenti, tuli osal viljal koguni 10 protsenti punkrikaalust taevasse aurutada. Varasematel aastatel on põllult tulnud teravilja niiskusprotsent olnud 17–18.

Rekordiline vilja-aasta

Põllumajandusministeeriumi andmetel saadi Eestis sel aastal koristatud pinna hektarilt keskmiselt 3743 kilogrammi teravilja. Viimase kolmekümne aasta jooksul on teravilja keskmine saagikus ületanud kolme tuhande kilogrammi piiri vaid 2007. aastal.

Orissaare meeste saaginumbrid olid kohati kahekordsed. Näiteks Aavo Aljas koristas mulluse 200 tonni asemel 400 tonni teravilja. Masinaühistu kuivatist käis sel aastal läbi 963 tonni teravilja, eelmisel aastal kuivatati 600 tonni. Rukis ja nisu müüdi mandrile, oder läks aga ninaesiseks Kärla ühistu piimakarjale. Põri sõnul jääb rukkitonni müügihind neil 190 euro kanti, nisu ja odra eest makstakse 205 eurot tonnist.

Aarne Põrigi tõdes, et kuigi teravilja saagikus ja kokkuostuhinnad olid head, pole praegu veel õige aeg kulusid-tulusid kokku lüüa. “Me ei tea, millised on kulud taliviljale. Kui mahakülvatud viljakilod kõik hukka lähevad, siis toob see väga kiiresti tulud kõrgelt tagasi alla,” osutas Põri, kelle sõnul on taliviljade nurjumise risk praeguse liigniiskuse tõttu üsna suur.

Märja põllu kündmine suurendab kütusekulu

Liigniiskusest rasked põllud esitavad tõsise väljakutse, sest soiseks ligunenud maal võib künni käigus traktoriga lausa kinni jääda. Mõistagi neelab selline põllu harimine ka ohtralt kütust. Kohati on ühe hektari kündmiseks kulunud traktorikütet lausa 30 euro eest, mida on tavapärasest pea poole rohkem.

Valjala talunik Kaido Kirst ütles, et märja mulla liigutamine ja märja maa peal liikumine ongi kulukam. “Võta peotäis kuiva mulda või võta peotäis märga mulda kätte ja siis võrdle nende kaalu omavahel, siis on selge, kumba on raskem liigutada ja kumba raskem pöörata,” selgitas Kirst.

Samas on kulud suured ka siis, kui maa on hästi kõva ja ader maasse ei lähe. Märjemal maal ongi see pluss, et adra kuluvosad ei kulu nii kiiresti kui väga kuiva mullaga, sest vesi toimib pinnase ja adra vahel omamoodi määrdeainena. “Kuiva mullaga on hõõrdumine suurem ja teinekord läheb adratera nii palavaks, et prae või muna,” lausus Kaido Kirst.
Kärla põllumees Meelis Sepp ütles, et temal on kütusekulu suurem just kuiva maa peal. “Siis peab jõuga läbi tõmbama, aga praegu on muld pehme,” rääkis Sepp, kes peab kütusekulu kohta tunnipõhist arvestust. Tunnis kulub Sepal 13 liitrit kütust, ning tunnis jõuab ta künda umbes ühe hektari maad.

Valjala talunik Jaan Sink lubas künni algusega novembrini oodata, lootes, et selleks ajaks muutuvad ilmad kuivemaks. “Pole mõtet rallikrossi teha. Ma nii jõukas ei ole ja nii suurt kulu endale lubada ei saa.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 405 korda, sh täna 1)