Lambakasvatajad käisid riigiisadele muret kurtmas (1)

Eesti lambakasvatajate seltsi juhid käisid teisipäeval riigikogu maaelukomisjonis ja rääkisid, millised on lambakasvatajate mured ja mida nende lahendamiseks ette võtta.

Lambakasvatajad tõid välja, et lammaste elektrooniline kõrvamärgistamine on väga kulukas, mistõttu peaks Eesti taotlema endale õiguse elektroonilisi kõrvamärke mitte kasutada.

Eesti lambakasvatajate seltsi tegevjuht Külli Vikat ütles Saarte Häälele, et Euroopas maksab elektrooniline kõrvamärk alla euro, kuid Eestis on see kaks korda kallim. Samas on elektroonilisi märke vaja vaid lammaste müümisel Euroopasse, kuid türklased neid ei nõua. Kui see märk aga ilmtingimata olema peab, siis olgu hind sama, mis teistes EL-i maades.

Lambakasvatajad tegid ka ettepaneku lüüa kiskjakahjude ennetamise ja kiskjakahjude hüvitamise toetussummad lahku.
Mujalt Euroopast võib tuua näiteid, kus kahjude ennetamiseks ja hüvitamiseks on eraldi summad ja kus lambapidajad saavad kahjude korral oluliselt rohkem hüvitist kui Eesti lambakasvatajad. Ka peaks kiskjakahju hüvitamine toimuma kiiremini. “Võib juhtuda, et lammas murtakse näiteks jaanuaris, aga raha saad sa alles järgmise aasta märtsis,” rääkis Külli Vikat.

Lambakasvatajatele teeb muret loomühikute arvestamine, mis on erinevate toetuste lõikes erinev. “Miks veis on igal pool üks, aga lammas on ühes aruandes 0,15, teises 0,18 ja kolmandas hoopis 0,05 loomühikut?” küsis Külli Vikat. “Praegu on 4–5 erinevat varianti, kuidas talunik peab lambaga arvestama. Mahetootmises on tal üks loomühik, mingisuguste hooldustööde tegemisel või karjaraamatu täitmisel aga jälle teine,” lisas ta.

Rahul ei ole Eesti lambakasvatajate selts rohumaade niitmise ja purustamisega, sest praegusel kujul ohustab see taimekoosluse liigirikkust ja langeb osaliselt kokku lindude pesitsusperioodiga.

Niitmise tähtaeg võiks olla 20. august, sest selleks ajaks jõuaksid üheaastased taimed külvata seemned ning lõppenud on ka lindude pesitsusperiood. Purustamist võiks lubada iga 2–3 aasta järel ja pärast niitmistähtaja möödumist. Samuti olid seltsi esindajad seisukohal, et purustamise ja niitmise hektaripõhised toetused ei tohiks olla samaväärsed kui aktiivses kasutuses oleval põllumajandusmaal.

Rahul ei olda ka sellega, et enamik lamba- ja kitsekasvatajaid on väikeettevõtjad, kuid liha ja piima töötlemisel kehtivad neile samad nõuded, mis suurettevõtetele. Lähiajal esitab selts maaelukomisjonile loetelu nõuetest, mida võiks leevendada.

Muutmist vajab põllumajandusloomade aretustoetuse alla minevate lammaste fikseerimise kuupäev lähtuvalt lambakasvatuse eripäradest. Lambakasvatus on jätkuvalt hooajaline, kuid aretustoetust makstakse kõigile loomaliikidele 1. detsembri seisuga, mil lammaste arv on kõige väiksem. “Kuna teistel loomaliikidel toimub taastootmine aastaringselt, siis leiame, et 1. detsember ei ole lambakasvatajatele õiglane kuupäev,” rääkis Vikat, kelle sõnul võiks lambakasvatajatele maksta aretustoetust 1. oktoobri seisuga. “Siis oleks see nagu kirik keset küla, kus osa lammastest on juba realiseeritud ja midagi on veel müümata.”

Üle tuleks vaadata mahelammaste ja -kitsede (-tallede) kasvatamise nõuded, mis on kehtestatud mahepõllumajanduse seaduses. Lambapidajad soovivad, et emata jäänud tallele tohiks anda täispiimaasendajat, mis praegu on keelatud.

Ühiselt arutati lambaliha kättesaadavuse parandamist Eestis. Lambakasvatajad nentisid, et lammaste tapmise võimekus tapamajades on madal, mistõttu tapmine on kallis. See tõstab liha hinda ja raskendab selle kättesaadavust. Eestis puudub legaalne võimalus tappa kitsi.

Lambakasvatajad palusid selgitusi kodus oma tarbeks looma tapmise lubamise ja tingimuste kohta menetluses oleva loomakaitseseaduse eelnõu kohaselt. Komisjoni esimees kinnitas, et kodus võib endiselt loomi tappa, üle 5 kg kaaluvad loomad tuleb eelnevalt uimastada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 543 korda, sh täna 1)