Saarte Hääl kirjutas mõne päeva eest, et aastaid müügiplaani pidanud Orissaare vallavalitsusel õnnestus aleviku vanale saunahoonele viimaks ostja leida. Hoones seni tegutsenud baar Teine Kodu lõpetab aga tegevuse.
Hoone uus omanik, Eesti kodanik Maive Thurman ütles, et hoonele tehakse kapitaalremont ja juurdeehitis. “Sellest tuleb baar-kohvik-restoran – kokkusaamispaik kohalikele peredele, kus pakutakse ka meelelahutust,” lausus Thurman. Teisele korrusele tulevad mugavustega toad turistidele. Hoone kõrvale rajatakse aga laste mänguväljak.
“Tööle võetakse ennekõike kohalikud inimesed,” lubas uus omanik. Ta toonitas, et plaane on tegelikult veel, kuid need jäägu esialgu saladuseks. Uuenenud hoone avatakse kõigi eelduste kohaselt järgmisel aastal kevade lõpus või suve alguses.
Loading ...
“…kokkusaamispaik kohalikele peredele…”
Mingi toetuse saamiseks kõlbab sellist udu muidugi kokku kirjutada, kuid tegelikkuses see osa äriplaanist Orissaares ei tööta. Esiteks puudub talupoegadel perega väljas söömise kultuur, teiseks ei ole maainimestel selleks raha.
Talupoeg iseenesest ei ole paha sõna. Aga sa võiksid teada, et kaasaja talunik enamjaolt enda kohta nii ei ütle. Ja panna sellise ühise nime alla talunike kõrval ka haritlased, töölised ja ametnikud, ei näita just ütleja erilist härrasmehelikkust.
Talupoja sõna kasutasingi üldnimetajana maakohtade palgasaajate kohta. Saan aru küll, et mõni Orissaare paneelmaja asukas peab end Orinõmme elanikuga võrreldes lausa linnainimeseks. Tegelikult oleme siin Saaremaal ühed maakad kõik. Mõni tahab lihtsalt peenem välja paista. Nendelt raha väljameelitamiseks nimeteteksegi külakõrtse restoranideks.
Kust tead, et paneelmaja elanik peab end linnasaksaks Orinõmme kõrval? Ei ole see asi nüüd küll mitte nii hull, aga kui oled kuskil haavata saanud, ehk on viga sus endas. See , et olen maakas ( mis see väljapool Kuressaaret muud on?), ei anna sulle veel õigust minu kultuurilisi oskusi alaväärtustada. Oskan minagi nuga-kahvlit käes hoida ja võin põllul kartulit kasvatada, sellepärast ei materda ma veel naabrit tema kultuurituse pärast.
Mõte ju igati kena, ent haritane jaksab oma perega väljas söömas käia vaid mõne korra aastas. Kahjuks.
Aga lapsesõbralikkus (mänguväljak nii sees kui väljas, mitte vaid friikatest koosnev lastemenüü jms) kutsuks nii kohalikke kui turiste.
mu meelest ka ei teki seal kokkusaamispaika peredele, sest selleks peaks ka avatavat baari rahaliselt toetama, aga perega sööma minna on paljudele luksus, mida tõesti ehk paar korda aastas jaksad, muidugi lastega emadele on seal hea istumas käia ja juttu ajada, samas kui laps lähedal mängib. muidu aga jääb küsitavaks välismaine kultuur
Et nagu talupoegadel puudub väljassöömise kultuur? Sul on üle seda, lase käia. Aga talupoeg pole mitte alati mats, vaid on pigem realist, kes vaatab oma tasku ja sealt kumavale reaalsusele, kas jaksab perega väljas süüa või võtab oma sahvrist talupoglike oskuste ja teadmistega valmistatud nassvärgi lauale ja maiustab kui kuninga kass, kogu perega. Aga sellepärast ei maksa talupoega veel maha teha ja tegijaid solvata- hea tahe on ikkagi ju uue kultuuri tegijal ja püüdjal talupoegi valgustada. Edu tegijale, olgugi et maha jäävad väheke haavat saanud, olgu see endine omanik või talupoja uhkus.
Palun vabandust, kui talupoja sõna kasutamine kedagi solvas!
Väljassöömise kultuurist rääkides ei mõelnud ma mitte lauakombeid, vaid väljas söömas käimise harjumusi üldisemalt. Sealhulgas sedasama sahvrist oma nassvärgi maiustamist. Tark inimene just nii toimetabki.
Ole mureta, küll käiks ka talupoeg väljas söömas, aga nagu ütlesin- ta oskab vaadata realselt taskussse ja siis otsuse teha. Realistil tasuks reaalsusega rohkem tutvust teha, äkki saaks asja. muide, oled tähele pannud, et Orissaares tekib kuidagi mandumise tunne? Miks paljud noored Kuressaares pidutsemas käivad? sest Orissaares napib järjest selliseid väljaelamise kohti- see on reaalsus.Päevaseid kogupere-kohti võib alevis leida küll, pläkutajaidki on küll kesk alevit.
Ainukene lootus on neil saada turiste sinna sööma ja ööbima. Eks igaüks proovib nii kuidas suudab. Hea on kui inimesed proovivad ja remondivad selle maja. Saun oleks vöinud olla möistlikum ja eriline idee kui restoraanid ja hotellid.
Vöib-olla siis möni turisti auto peatub pikemaks ajaks Orissaarde.
Sellel ei ole midagi tegemist panga ja riigi toetustega.See on koik oma rahastatud.
Nuud tuleb koht kuhu tulla sooma,jooma ja valja loogastuma nii peavasel ajal kui ohtul.Tere tulemast 21sele sajandile.
Turu-uuring enne investeerimist ei tee paha ka 21. sajandil.
Tekkis dejavu tunne Ööbiku ööklubi avamisega Kuressaares. Avaldasin ka siis ärimudeli suhtes kahtleva kommentaari.
http://www.saartehaal.ee/2011/04/13/kunagises-linna-kalapoes-avab-uksed-ooklubi-oobik/comment-page-1/#comments
Millegipärast on just need uued tegijad, kes tulevad turule valju jutuga, “vot nüüd me alles teeme koha”, kiiresti kõrbenud ka. Asendage kommentaaris Kuressaare Orissarega ja oodatava klientuuri maksujõulisust puudutav osa sobib ka siia artikli juurde.
Kommentaar:
Soovin ettevõtjale edu! Julge mees.
Ettevaatlikuks teevad märksõnad soliidne, glamuurne ja luksuslik. Soliidseks, glamuurseks ja luksuslikuks teevad klubi külastajad, mitte interjöör. Kus või kes on Saaremaal see glamuurne klient? Glamuuri ja luksuse jaoks on vaja kolmanda põlve kapitalistidest kliendibaasi, kelle isiklikku heaolu majanduskriisid enam ei kõiguta. Rantjeesid on vaja, kellele kerge raha stabiilselt peale jookseb. Mina seda kontingenti Kuressaares ei näe. 50 aasta pärast ehk.
Maakohas, nagu Kuressaare on, anna aga rahvale odavat viina, kanget õlut ning lihtsat toitu ette. Siis on lootust pikemalt püsima jääda.
Mis te sii kaklete praest nõnna, et karvatutid lendvad.
Olen sinna majja korra elus sattunud minagi, nii 10 aastat tagasi vist. Mäletan ainult seda, et
ühes nurgas oli piljardilaud ja teises üks jube vihase näoga igat sisenejat jõllitav turskem kodanik.