Reformi haldamisest

Valitsuse jõuetus haldusreformi vallas ja aktiivne tegevus riigi tsentraliseerimisel halvab juba aastaid kohalikku elu, mistõttu on riik tegelikkuses kaugenenud nii inimestest kui ka piirkondadest.

Nüüd on lauale käidud kuus Eesti halduskorralduse arengumudelit. Pall on selgelt regionaalministri koalitsioonipartneri Reformierakonna käes, kes peab suutma otsustada, kas liikuda ühiskonna vajadustega kaasa või panna arengule taas pidurit. Oleme omalt poolt valmis riigikogus sellele teemale tõsiselt kaasa aitama, et teha päevapoliitika ülene kokkulepe reformiga edasiliikumiseks.

Tulles aga konkreetselt minister Kiisleri viimatiste ettepanekute juurde, saab tõdeda positiivset märki, et minister on oma kinnisideest – maakonnasuurustest valdadest – lahti saanud või vähemalt valmis arutama ka teistsuguseid võimalusi. Esimene mudel on tema pakutud nn minivaldade Eesti, kus säilib tänane olukord, aga poliitikamaastikul toetab seda Eestis vaid erakond, mille liikmed ennast reformijateks nimetavad.

Muudatused mitte ainult paberil

Teine mudel on omavalitsusliitude Eesti, kus omavalitsusmaastik ei muutu, kuid osa ülesandeid delegeeritakse maakondlikule avalik-õiguslikule omavalitsusliidule – see variant võiks minu meelest olla reaalne kokkuleppekoht, et astuda esimene samm edasi. Ka meie toetame seda, kuid see eeldab kindlasti ka ressursside suunamist koostöö tegemiseks maakonna tasandile ja praeguste maavalitsuste reorganiseerimist, mitte ainult muudatusi paberil.

Alustades seadustatud koostööga, jõuame tulevikus loomuliku arengu teel tõenäoliselt ministri nn kolmanda variandini ehk kahetasandilise süsteemini, kus suur osa ressursist ja arendustegevusest koondub küll maakonnakeskustesse. Ühe valla ja ühe maakonna – ehk ministri versioonis kuuendast – variandist erineb see sellepoolest, et praegustesse valdadesse jääb siiski kohalike küsimuste lahendamine ja nn pisikese kogukonna arengumootori säilimine.

Pakutud variantidest nii neljas kui ka viies kujutavad endast omavalitsuste sisulist liitumist ümber väiksemate keskuste, mis näiteks Saaremaal võiks anda 2–3 omavalitsust, kuid ühe ruutmeetri pinna kohta ei tule juurde midagi. Pigem siiski liiguvad töökohad ja teenused tänastest väikevaldadest ära.

Tulles halduskorralduslike teemadega aga Saaremaale, siis eks siingi on mitu valikut. Vaadates asju juba arutanud Ida-Saaremaad, siis oleks nn suurvallal isegi logistikat ja näiteks haridusvaldkonda silmas pidades mingi jume. Samas, kui ka ülejäänud Saaremaa konteksti panna, siis ega see maakonna kui terviku jaoks küll midagi loogilisemaks ega tõhusamaks tee.

Kindlasti annaks see võimaluse valdkonnapõhiseks spetsialiseerumiseks piirkonnas, kuid arvestada tuleb ka sellega, et ääremaastumine süveneb väljaspool keskust veelgi. Keskuse arengule orienteerumisel tuleb teistel millestki loobumise mõru pill alla neelata, aga kui see on kogukondlik kokkulepe, siis andku minna.

Kokkulepped tulgu enne valimisi

Samas ei lahenda võimalikud üksikliitumised aga maakonna kui terviku arengumuresid – toimivat maakonna tasandit on ikka vaja. Saaremaa kurbloolisus on hetkel kindlasti see, et täna omavalitsuste liidu ümber toimuv pärsib koostöö reaalsust. See on aga pigem siiski isiksuste konflikt, mitte sisuline probleem ja loodetavasti läheb see ego-periood mööda.

Mõeldes veidi ajas tagasi, siis senikaua kui omavalitsuste liidu tasandil oli regionaalinvesteeringute raha ja selle jagamine toimus liidu laua taga, siis istusid kõik ümber laua, sest asjades oli vaja kokku leppida. Raha paneb rattad käima.

Ka kõikide versioonide arutamise puhul tuleks mõelda, kuidas see Saaremaale tervikuna kasulik on, mitte nii, et igaüks jonnib oma erakondlikul kapsamaal ja laiemat pilti näha ei taheta.

Kokkuvõttes on hea meel, et ministri pakutud variantide arutelu annab tõenäoliselt võimaluse edasi liikuda maakondliku omavalitsustaseme taastamise suunas, mille esimene etapp oleks omavalitsuste liitude tugevdamine. See tagaks praeguste maakondade piires rahva mandaadiga demokraatliku juhtimise, mis arvestab selgelt kohalikke eripärasid ja olusid. Samas tegeletaks kohtadel sõltumata omavalitsuste suurusest edasi inimestele kõige vajalikumate teenuste tagamisega.

Ideaalis sünnivad mingid otsused juba järgmisel aastal, kuid pragmaatilise inimesena arvan, et vajalikud kokkulepped peavad kindlasti sündima enne järgmisi riigikogu valimisi ja kajastuma tulevases koalitsioonileppes, muidu jääb see teema ka tulevikus suure tõenäosusega toppama.

Teema taas päevakorda tõstmine on kindlasti positiivne ja loodan, et väljakäidud variandid saavad piisavalt tagasisidet otsuste tegemiseks. Valitsusele on vaja anda tõuge, et see julgeks palju juttu ja vähe villa sisaldanud teerajal siiski edasi astuda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 156 korda, sh täna 1)